Audiitorbüroo Ernst ja Young auditi osakonna juhtiv konsultant Madis Lämmergas ning riski ja siseauditi osakonna juhtiv konsultant Taavi Saat arutlesid teemal ettevõtte riskide maandamine ja ennetamine.
Puugid on põhiliselt kuumade ja kuivade alade asukad. Peremeeslooma leiavad nad lõhna järgi. Puugi keha on kaetud elastse nahaga, mis võimaldab neil verd imedes kõvasti paisuda. Lõugtundlad on puukidel teravaservaliste harudega, mille abil lõigatakse läbi peremeeslooma nahk. Seejärel viivad nad peremeeslooma sisse iminoka. Nende sülg takistab vere hüübimist ja toimib valuvaigistina, mistõttu peremeesloom ei tunne hammustust. Harilikult ründavad puugid siis, kui peremeesloom puhkab oma urus. Nii iseloomustab Vikipeedia puuke.
Tehingud seotud osapooltega tükeldatakse, et nende ühekordne summa jääks märkamatuks.
Üleval välja toodud riskid on ainult mõned näited sellest kuidas tekitatakse ettevõtte omanikele võimaliku kahju ja suunatakse vara ettevõttest välja läbi seotud isikute. Kuna üldjuhul omanikud ettevõtte pearaamatut ja finantsandmeid detailselt ei uuri ja usaldavad paljustki juhtkonna poolt esitatud infot, ei oma nad sageli ka adekvaatset informatsiooni ettevõtte tehingutest puukfirmadega. Samas eksisteerib analoogne risk ka teise ja kolmanda taseme juhtimise osas, kus ilma juhatuse teadmata teevad funktsioonijuhid tehinguid endaga seotud isikutega.
Miks puukfirmad saavad tekkida? Peamiseks põhjuseks on vaktsineerimise ehk ennetavate kontrollide puudumine. See tähendab, et omanikel ja ettevõttel tervikuna puudub ülevaade sellest, milline on seotud osapoolte ring ja millises mahus tehakse nendega tehinguid. Mida suurem on äri, seda raskem on ilma õige ja ülevaatliku kontrollikeskkonnata aru saada sellistest tehingutest.Oluline on märkida, et mitte kõik tehingud seotud isikutega ei pruugi olla ettevõttele ebasoodsad. Kui näiteks ettevõte korraldab hanke ja ettevõttele on teada, et hankel osaleb ka mõne töötajaga seotud isik, siis on oluline, et kõik hankel osalejad oleks võrdsetes tingimustes. Sellisel juhul on vaja kindlasti teavitada ka omanikke sellisest olukorrast, et antud tehingud oleks piisavalt kontrollitud.Kuidas siis ennast ikkagi vaktsineerida ehk kaitsta selliste tegelaste vastu?
Kindlasti on teatud ärimudelis võimalik tugineda usaldusele, kuid enamasti on vaja siiski kontrollsüsteemi. Mida teha selleks, et maandada seotud isikutega tekkivaid riske:;;
- Kehtesta hankekord
- Määra ära inimeste ring, kes on kohustatud teavitama oma seotud isikutest
- Kehtesta kord, milline on seotud isikutega tehtavate tehingute ulatus;
- Teostada kontrolli lepinguteregistri ja kulukontode üle;- Kehtestada vara realiseerimise kord.Nii säilib kontrolli teostajal ülevaade tehtud tehingutest ning puukfirmade sisse toomine on raskendatud.Kontrollmehhanismide sissetoomine või iga-aastane siseaudiitori kontroll seotud osapooltega tehtud tehingutele, loob kindlustunde nii omanikele kui ka ettevõtte juhtkonnale. Meie kogemus näitab, et kontrollile kulutatud ressurss on oluliselt väiksem kui sellest saadav kasu. Seega soovitan kõigil ettevõtjatel sisse viia või üle vaadata kontrollid, mis aitavad takistada „puukide“ levikut teie ettevõttes.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.