Eurovisioon 2025: fännide lemmikud ja ennustused

Samuti tasub märkida, et Eurovisiooni mõju ulatub kaugele väljapoole muusikat – paljud vaatajad kogunevad sel ajal pidudele, korraldatakse ühiseid vaatamisõhtuid ning mitmed platvormid pakuvad lausa temaatilisi kampaaniaid ja auhinnamänge.

Mõni vaatab võistlust nagu sporti – sealhulgas kihlvedude maailmas, kus spordi tervitusboonus võib küll huvi tekitada, ent lõplik nauding sünnib siiski emotsioonidest ja muusikast. Just see teeb Eurovisioonist sündmuse, kus kultuur ja meelelahutus põimuvad ainulaadselt.

Üheks selgeks märksõnaks on kõigi fännide traditsioonilised hääletustulemused. Igal aastal küsivad rahvusvahelised Eurovisiooni fänniklubid (OGAE) oma liikmetelt, milline osaleja või laul on nende lemmik. 2025. aasta OGAE küsitluse tulemused kinnitavad, et suurte lemmikutena on esile tõusnud Rootsi, Austria ja Holland. Rootsi indie-pop-trio KAJ sai ülekaalukalt enim hääli loo „Bara Bada Bastu“ eest, järgnesid Austria „Wasted Love“ ning Hollandi „C’est La Vie“. Eesti esindaja Tommy Cash jäi OGAE põhjal üheksandale kohale 85 punktiga. Postimehe kirjutise kohaselt ongi Rootsi pala fännide edetabelite tipus. Sellised rahvusvahelised fännipõhised ülevaated annavad aimu, et just Rootsi ja Austria on paljude silmis tiitlifavoriidid.

Ka laiem muusikastriimingu statistika toetab Rootsi tugevat positsiooni, Spotify andmetel on enim voogedastusi saanud just nende lugu „Bara Bada Bastu“. Lucio Corsi šamaanilik Itaalia pala „Volevo essere un duro“ on kokkuvõttes teine populaarseim ning Hollandi rahumeelne popilugu „C’est La Vie“ kolmas, edestades paljusid teisi. Eesti ja Tommy Cashi „Espresso Macchiato“ on Spotify’s viiendaks enim mängitud pala – see tähendab, et kodupubliku jaoks skandaali saatel tuntuks saanud laul on samal ajal pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu. Voogedastusstatistika ja sotsiaalmeedia (Facebooki- ning TikToki-tasandil) näitavad, et Rootsi lugu on korduvalt jagatud, kuid populaarsust on kogunud ka San Marino ja Eesti esinduspalad.

Lisaks tavapärastele küsitlustele on mitmed fännivõrgustikud näidanud Austriat tugeva favoriidina. INFE (rahvusvaheline Eurovisiooni fänniklubide võrgustik) on korraldanud küsitlusi mitmes riigis. Näiteks Slovakkia fännid andsid oma edetabelis 12 punkti just Rootsi eurolaulule. Üldises INFE arvestuses juhib hetkel Austria 136 punktiga, Rootsi järgneb 115 punktiga. See trend viitab, et Austriat peetakse tõsiseltvõetavaks kandidaadiks – esindajaks on karismaatiline Johannes “JJ” Pietsch looga „Wasted Love“, mida peetakse potentsiaalseks võidulauluks. Rootsi „Bara Bada Bastu“ seevastu on kui vürtsikas saunalugu, mille refrään „Lähme sauna!“ on fännide seas laialdaselt meelde jäänud.

Lisaks peamistele favoriitidele tasub tähelepanu pöörata ka väiksematele osalejatele, kes võivad üllatada. Näiteks Sloveenia artist Luna Mae on oma melanhoolse ballaadiga „Echoes in Glass“ kogunud kiiresti populaarsust TikTokis ning tema emotsionaalne lavaline kohalolek on võitnud paljude fännide südamed. Portugali eksperimentaalne duo Mar e Sol on toonud lavale ainulaadse segu traditsioonilisest fado'st ja elektroonilisest muusikast, mis võib žüriide seas osutuda tugevaks plussiks.

Meedia- ja blogikanalid on välja toonud mitmeid huvitavaid tähelepanekuid. Kultuuriportaal Euronews on oma valikutes esile tõstnud Austraalia mumkolvi-hiti „Milkshake Man“, Iirimaa kosmilise loo „Laika Party“, aga ka suurejoonelised esitlused Austriast ja Ukrainast. Austria „Wasted Love“ pälvis kiitust oma popooperliku ambitsiooni eest, Ukraina saatebänd Ziferblat on looga „Bird of Prey“ toonud esile lootuse ja elujõu sügava sõnumi. Soome vürtsikad elemendid, Rootsi saunalugu ja Hollandi „C’est La Vie“ on samuti saanud fännide seas sooja vastuvõtu osaliseks.

Kuigi Tommy Cashi „Espresso Macchiato“ on OGAE küsitluses üheksandal kohal, on tema lool selge akustilisem suund. Spotify andmetel on see Eesti üks populaarsemaid Eurolaule ja tõusnud viiendaks enim mängitud palaks. Eesti ajakirjanduses on tähelepanu pööratud nii laulu koomilisele meeleolule kui ka energilisele lavakujundusele. Juba Eesti Laulu finaalis oli aimata, et tegemist on ambitsioonika ja kaasahaarava hitiga.

Tänavust Eurovisiooni iseloomustab tugev regionaalne toetus. Balkani riikides on suurt poolehoidu kogunud Horvaatia esindaja Luka Marin oma rahvusliku ballaadiga „Zora“, mis on liigutav austusavaldus kultuuripärandile. Põhjamaades on palju tähelepanu saanud Norra elektrooniline üllataja SVAL, kelle tume ja modernne lugu „Northern Lights“ on noorema kuulajaskonna seas populaarsust kogunud. Need lood ei pruugi küll kihlvedude tabelite tipus olla, kuid võivad just oma eristuva lähenemisega Eurovisiooni laval silma paista.

Enne suurvõistlust on tunda, et paljud jälgivad Eurovisiooni sama suure elevusega nagu spordivõistlusi – arutletakse strateegiate, ennustuste ja pingete üle. Sotsiaalmeedias levivad humoorikad meemid ja analüüsid, räägitakse laulude sõnumitest, lavastusest ja artistide karismast. Mõnes mõttes on Eurovisioonist saanud kevadine kultuuriline suursündmus, mis ühendab rahvaid, keeli ja muusikažanre.

Ilmnevad selged mustrid: rahva lemmikuks kerkivad lood, mis on kas väga südamlikud (nt Austria sõltuvustemaatika või Ukraina dramaturgia) või koomiliselt kaasahaaravad (nt Rootsi saunatempo, Hollandi elufilosoofia, Eesti kofeiinilaks). Fänniküsitlused ja striimimisandmed viitavad, et liidrite hulka kuuluvad Rootsi ja Austria, neile järgnevad Itaalia, Holland, San Marino ja mitmed teised. Loomulikult on Eurovisioon täis üllatusi. Kuid praegu näib, et need rahva poolt enim kaasa lauldud lood on juba esile kerkinud ning järgmisel nädalal on kõikide pilgud pööratud just Rootsi ja Austria suunas.