Keda üllatas valitsuse teade, et algselt 2029. aastast lõppema pidanud ja selliselt ka seadusesse kirjutatud käibemaksu- ja tulumaksumäära tõus 24 protsendile ei lõpe 2029. aastal?

- KPMG partner ja maksuvaldkonna juht Joel Zernask 11. aprillil Pärnu Finantskonverentsil.
Pakume Finantsuudiste tellijatele kuulamiseks-vaatamiseks KPMG partneri ja maksuvaldkonna juhi Joel Zernaski ettekannet „Milliseid makse maksame 2030. aastal?“ tänavusel Pärnu finantskonverentsil.
Käibemaksu osas osutus Zernaski aimdus õigeks, aga see pole ainus maksuteema, millest ta räägib. Näiteks: 2-protsendine ettevõtte kasumimaks jääb nüüd küll rakendamata, aga kui suur on võimalus, et aastakümne lõpuks see Eestisse võib-olla suuremagi määraga ikka tuleb? Maineka maksueksperdi ettekandest saab vastuse nii sellele küsimusele kui ka teada muudestki Eesti ettevõtete tulevast maksustamist mõjutavatest maksuinitsiatiividest.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Uuest aastast ei maksustata ettevõtete kasumit ega inimeste tulusid alates esimesest eurost.
Koos ettevõtete jooksva tulumaksu ärajätmisega kasvab tavaline tulumaks ning käibemaks Eestis jääb 24 protsendile. Euroopas on sellest kõrgem käibemaks vaid kuues riigis.
Eesti tulumaksusüsteemis leidub eripära, mis võib isegi väikese või keskmise suurusega tehingus tekitada kuuekohalise numbriga maksuriski. Suuremate tehingute korral võib maksukohustus ulatuda miljoni euroni, rääkis Grant Thornton Balticu partner ja maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve.
Soomes maksavad jõukamad inimesed hea meelega rohkem makse, aga nad ongi natuke teistsugune ühiskond, ütles aastaid põhjanaabrite juures töötanud Tarmo Virki.
Maamaksuseaduse muudatusega selle aasta alguses rikuti maaomanikele antud lubadust, et maamaksu summa järsku kasvu ei tule, paraku tõusis piirmäär 10 protsendilt 50 protsendini.