Reformi rakendamine toimub järk-järgult kuni 2035. aastani ning toob kaasa olulisi muudatusi e-arveldamises, platvormimajanduses ja piiriüleses maksuarvestuses.
Koos ettevõtete jooksva tulumaksu ärajätmisega kasvab tavaline tulumaks ning käibemaks Eestis jääb 24 protsendile. Euroopas on sellest kõrgem käibemaks vaid kuues riigis.
Jätkame sisendkäibemaksu teema käsitlust jätkuks aprilli ajakirja artiklile. Kaasustes analüüsitakse kahte olulist kohtuvaidlust: esimene käsitleb sisendkäibemaksu tagastamisest keeldumist pöördmaksustamise reeglite rikkumisel, teine keskendub ettevõtte üleminekuga seotud tehingute valele määratlemisele ja arvete parandamise võimatusele.
Artikkel käsitleb juhtumit, kus Tibor Farkas ostis mobiilse angaari enampakkumisel, tasus müüjale käibemaksu ja soovis hiljem sisendkäibemaksu riigilt tagasi küsida. Ungari maksuamet keeldus käibemaksu tagastamast, kuna ostja ei järginud pöördmaksustamise korda. Euroopa Kohus pidi lahendama, kas selline käitumine on kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormidega.
Viimane käibemaksumäära tõstmine ei andnud riigieelarvele enam praktiliselt mingit efekti, seevastu järgmine plaanitav tõus lööks naela meie majanduse kirstu, kirjutab Aivo Liiv arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.