Kui analüüsis või kirjavahetuses on selgelt kirjas, et tehing tehti sellisel viisil just maksueelise saamiseks, võib see olla väga kaalukas tõend maksustamiseks, ütles maksu- ja tolliameti tulumaksuosakonna juht Madis Laas.
Grant Thornton Balticu maksunõustamise juht Kristjan Järve (vasakul) ning maksu- ja tolliameti tulumaksuosakonna juht Madis Laas
Foto: Andres Laanem
Juriidiliste isikute vaheliste laenu ja omakapitali tehingute maksustamisel on tõendusmaterjali kogumine oluline, et tõendada tehingu ärilisi kaalutlusi ja majanduslikku sisu, vältides samal ajal maksueelise otsest esiletõstmist, rääkis Laas. “Vältima peaks dokumentatsiooni, mis mustvalgelt kinnitab, et tehingu eesmärk oli maksueelis,” ütles ta.
Kevad tõi värsked tuuled ka Eesti valitsusse ning julgeolukumaks tuleb tõenäoliselt teistsugune, kui oli esialgselt plaanis. Advokaadibüroo Hedman maksuekspert Marit Kelgo selgitab, kuidas valitsuse uus plaan mõjutab Eesti inimesi ja ettevõtteid.
Maksu- ja tolliamet on tuvastanud info ja side valdkonnas hulga ettevõtteid, mille tegevuses näeb seotud isikute vaheliste tehingute puhul kõrgeid maksuriske.
Sanktsioonirikkumised saavad nüüd karmima karistuse: kuni 10 000 euro väärtuses kaupade või sularaha keelatud vedu toob väärteokaristuse, suuremad summad, korduvad või grupiviisilised rikkumised kvalifitseeruvad aga juba kuriteoks.
Maksu- ja tolliameti jaoks tähendab 2025. aasta aga enamat kui muudatuste jõustamist – fookuses on usalduspõhise maksukeskkonna arendamine, riskipõhine järelevalve ja digilahenduste senisest tõhusam kasutamine.
Maksu- ja tolliamet on praeguseks välja sõelunud ligikaudu 100 ettevõtet, kes viivad Eestist kasumi välja, aga kelle kohta on vaja rohkem infot, ütles maksu- ja tolliameti tulumaksu osakonna juht Madis Laas.