Advokaat OÜtamisest: äkki alustaks selgetest reeglitest, mitte inimeste vangi panemisest

„Riik ostis Rae valda 15 hektarit maad, kuhu rajatakse uus avavangla OÜtajatele ja MTÜtajatele. Kui suuremad katusekorruse kambrid on ette nähtud eelkõige riigifirmade ja börsiühingute juhatuste ja nõukogude liikmetele, kes oma ühingu kaudu teenust osutavad, siis alumised korrused täidetakse tänavalt iga viienda eestlasega. Arendatud on ka kaasaegne spordikompleks enamiku spordivaldkonna esindajate tarbeks.“

Nii võiks alata libauudiste programm Kuku raadios, inspiratsiooniks hiljutised uudised sellest, kuidas OÜtamine võib viia vanglasse ning kuidas seekaudu tagatakse kõigile võrdsed mängureeglid.

Viimasel ajal on meediast läbi käinud paar kaasust, kus riik on alustanud OÜtamise kahtluse tõttu kriminaalmenetlust. Kui paar nädalat tagasi tuli avalikuks Baltic Workboatsi uurimine, siis hiljuti võeti ette ka üks metsaettevõtja. Nende juhtumite keskmes tundub olevat igivana küsimus sellest, kas ja millal tuleb oma tööandjale töötada ning millal saab lugeda oma tööandja kliendiks, kellele läbi oma ühingu teenust osutada.

Nende küsimuste lahkamine kriminaalmenetluses on jõuline suunamuutus, varem on selliseid küsimusi lahendatud märksa tasakaalukamalt. Seda ilmestab hästi maksu- ja tolliameti (MTA) esindaja poolt ligi 10 aastat tagasi öeldu:

„Ameti poolt võtame esmalt kontakti telefoni teel ja pakume nõustamist neile ettevõtetele, kus näeme suurimaid maksuriske. Kindlasti ei pea ühenduse võtmisega kartma automaatselt järgnevat maksukontrolli. Kui ettevõte kohandab oma praktikat vastavalt riigikohtu suunistele, siis tõenäosust kontrolli sattuda ei ole.“

Teisisõnu: seni on tegeletud OÜtamise riskiolukordadega nii, et juhitakse potentsiaalsete maksumaksjate tähelepanu ja antakse võimalus asjad korda teha ning üldiselt saavutatakse mingisugune kompromiss, kuidas seda teha.

Miks on selline lähenemistee olnud mõistlik ja vajalik? Arusaadavalt mitte selleks, et pettureid siidkinnastega kohelda. Seadusandja ütleb üheselt, et see, kes tahtlikult rikub selgeid maksureegleid ja jätab makse tahtlikult üle 40 000 euro maksmata, on kurjategija. Iseasi, kas ta menetluses ette võetakse, kuna uurijaressurss on piiratud ressurss.