Küsimus tõstatub siis, kui otseselt töö- või teenistussuhet ei ole vormistatud, küll on aga kahtlus, et makstav stipendium võib oma olemuselt olla hoopis tasu töö eest ja stipendiumilepingu asemel on faktiliselt tegemist töölepinguga. Samas isikule, kes on töö- või teenistussuhtes stipendiumi maksva isikuga, on saadav stipendium maksustamisel üldjuhul võrdsustatud töötasuga.
Maksu- ja Tolliameti maksude osakonna otseste maksude talituse juhataja Aule Kindsigo
Vastab:
Töölepingu seaduse § 1 kohaselt on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille järgi töötaja kohustub tegema tööd, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ja kindlustama talle töötingimused. Stipendiumilepingu alusel aga makstakse isikule õpinguks, sporditegemiseks või loometööks toetust, stipendiumi saamine on küll seotud teatud ülesannetega, kuid isik on nende ülesannete täitmisel iseseisev.
Stipendiumi ja töösuhte erinevusi on vaaginud Riigikohus oma otsuses 3-2-1-9-05. Seal võetud seisukoha alusel tuleb otsustamaks, kas sõlmitud stipendiumilepingu näol on tegemist hoopis töölepinguga, vaadelda järgnevaid asjaolusid: kes määrab töö tegemise aja, koha ning viisi; kes maksab töövahendite eest; kellel lasub töö tegemisega kaasnev riisiko; kes saab tulu või kasumi; kas tööd tegev isik on arvatud organisatsiooni töötajate koosseisu ning kas ta allub selle sisekorrale. Selleks et otsustada, kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet, millisel määral on töötaja allutatud tööandjale ehk milline on töötaja iseseisvuse määr. Teistest tsiviilõiguslikest lepingutest eristab töölepingut just suurem sõltuvussuhte määr. Seega mida suurem on sõltuvussuhe lepingu sõlminud isikute vahel, seda tõenäolisemalt võib tegu olla töölepinguga.
Kuna nii töölepingu kui stipendiumilepingu kohta kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) üldosas sätestatut (kui eriseaduses pole teisiti sätestatud), tuleb ka lepingute tõlgendamisel lähtuda võlaõigusseadusest. VÕS § 29 lg 5 järgi tuleb lepingute tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ning tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Sama paragrahvi lõike 6 järgi tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
Seega tuleb hindamisel, kas tegu on stipendiumi või hoopis varjatud töötasu maksmisega, arvesse võtta mitmeid asjaolusid ning hinnata neid kogumis. Ühest ja igale juhtumile sobivat vastust tänase seadusandluse ning kohtupraktika juures anda ei saa.
Seotud lood
Meedias kajastust leidnud sportlastele makstavad stipendiumid on tekitanud küsimuse, kas seda võib teha maksuvabalt või mitte. Järgnevalt selgitab maksuhaldur, millal ja kellele on lubatud maksuvaba stipendiumi maksta.
Viimaste aastate majandusolukord on olnud keeruline ja muutusterohke. Laomajandustehnikaga tegeleva Agrovaru AS jaoks on hetkel suurimaks väljakutseks käibe hoidmine samal tasemel ning kulude vähendamine müügi- ja tööprotsesside efektiivistamise kaudu. "Kuna klientide nõudlus on vähenenud, peame tegema rohkem tööd, et leida üles need vähesed kliendid," selgitab tegevjuht Jarno Mänd.
Enimloetud
2
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
4
Maksuametil on õigus hinnata maksuvabastuse kasutamist ka aastaid hiljem.
5
Mängu viimane päev on 20.10
Viimased uudised
Mängu viimane päev on 20.10
Meil on võimalik muuta kas olukorda või oma suhtumist!
Hetkel kuum
Kui paljud Eesti raamatupidajad on kandnud töötaja palga Wise'i, Revoluti, Paysera vm välismaa panga kontole?
Tagasi Raamatupidaja esilehele