Mis vahe on töölepingul ja stipendiumilepingul?

Stipendiumi ja töösuhte erinevusi on vaaginud Riigikohus oma otsuses 3-2-1-9-05. Seal võetud seisukoha alusel tuleb otsustamaks, kas sõlmitud stipendiumilepingu näol on tegemist hoopis töölepinguga, vaadelda järgnevaid asjaolusid: kes määrab töö tegemise aja, koha ning viisi; kes maksab töövahendite eest; kellel lasub töö tegemisega kaasnev riisiko; kes saab tulu või kasumi; kas tööd tegev isik on arvatud organisatsiooni töötajate koosseisu ning kas ta allub selle sisekorrale. Selleks et otsustada,  kas tegemist on töösuhtega, tuleb kaaluda eelkõige töötaja ja tööandja vahelist sõltuvussuhet, millisel määral on töötaja allutatud tööandjale ehk milline on töötaja iseseisvuse määr. Teistest tsiviilõiguslikest lepingutest eristab töölepingut just suurem sõltuvussuhte määr. Seega mida suurem on sõltuvussuhe lepingu sõlminud isikute vahel, seda tõenäolisemalt võib tegu olla töölepinguga.

Kuna nii töölepingu kui stipendiumilepingu kohta kohaldatakse võlaõigusseaduse (VÕS) üldosas sätestatut (kui eriseaduses pole teisiti sätestatud), tuleb ka lepingute tõlgendamisel lähtuda võlaõigusseadusest. VÕS § 29 lg 5 järgi  tuleb lepingute tõlgendamisel eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; lepingu olemust ja eesmärki; vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust ning tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Sama paragrahvi lõike 6 järgi tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.

Seega tuleb hindamisel, kas tegu on stipendiumi või hoopis varjatud töötasu maksmisega, arvesse võtta mitmeid asjaolusid ning hinnata neid kogumis. Ühest ja igale juhtumile sobivat vastust tänase seadusandluse ning kohtupraktika juures anda ei saa.