Praktikas on tekitanud sageli küsimusi, kas teine isik võib üle võtta võlgniku kohustuse võlausaldaja ees. Võib, kuid see kehtib võlausaldaja suhtes ainult juhul, kui võlgnikul on kohustuste üleandmiseks võlausaldaja eelnev nõusolek või hilisem heakskiit (võla­õigusseadus § 175 lg 2).
Kui võlgnikul võlausaldaja nõusolekut või heakskiitu ei ole, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist algselt võlgnikult. Nõude loovutamiseks (õiguste üleandmiseks) võlausaldajal enamasti võlgniku nõusolekut vaja ei ole (võlaõigusseadus § 164 lg 1).
Lepingud on aastatega muutunud aina keeru­kamaks ning sageli “eksivad” nõude loovutamise lepingutesse ka mitmed loovutaja kohustuste üleandmise kokkulepped. Sellisel juhul tuleb arvesse võtta, et need kokkulepped on kuni võlausaldaja nõusoleku saamiseni kehtetud. Seega tuleb asjaomase lepingu koostamisel jälgida, mida täpselt kolmandale isikule üle antakse ja kas selleks on vaja ka võla­usaldaja nõusolekut.
Kohustuste üleandmise nõusoleku saamiseks on kaks võimalust: leppida see kokku juba võla­usaldajaga sõlmitavas esialgses lepingus või võtta nõusolek pärast kohustuste üleandmise kokkuleppe sõlmimist. Teisele isikule kohustuse panemisel tuleb kohe lepingu sõlmimisel mõelda, kas kohustatud isik peab lepingus ettenähtud ülesanded täitma isiklikult. Võlausaldaja nõusolek kohustuste üleandmiseks võib olla praktikas teatud juhtudel mõistlik ja põhjendatud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele