See, mis juhtus viimasel Pärnu Juhtimiskonverentsil, oli minu jaoks üsna õõvastav. Kogenud personalijuht ja õppejõud Milvi Tepp rääkis, et tervelt viiendik (!) noori mehi on Eestis kooli lihtsalt pooleli jätnud. Seejärel palus ta käed tõsta neil, kel oleks neile tööd pakkuda. Umbes 300 saalis olnud firmajuhist tõstis käe kaks-kolm.
Täna on need noormehed veel nii ülbed, et sõimavad tulevikule mõtlemise asemel õpetajat, kes neid õppima sundis. Sest nad ei tea veel, et tulevikus on nende tööks sõna otseses mõttes mähkmete vahetamine, lumelükkamine ja lihtsamad koristustööd. Sest naised on suure osa hästi makstud töökohtadest üle võtnud.
Tõepoolest, pidev nutt naiste töise võrdõiguslikkuse ümber ei ole meil lasknud märgata trendi, kus  naised domineerivad tööl üha võimsamalt. Ei, eesti mees ei ole veel hädaohus, aga tema töine positsioon pole iialgi nii nõrk olnud.
Viimane kriis näitas, et väike Eesti ja suur Ameerika olid selles olukorras vägagi sarnased: mõlemas paigas lõi tööpuudus kõige valusamalt mehi, kel haridus nigel, aga see-eest ülbust nõnda palju, et ümberõppimine ei tulnud kõne allagi.
Muide, 75% USA viljakuskliinikute külastajaist soovivad, et neil sünniks tütar.
Artikkel ilmus ajakirjas Director .
Autor: Lemmi Kann, Taivo Paju

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele