Eesti elanikud maksavad arveid tähtaegselt sooviga vältida ebameeldivusi ja hirmust karistuse ees, selgus Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse värske uuringust.
Arvete tähtaegne maksmine on 98% inimeste jaoks oluline või väga oluline, ent reeglina põhjendatakse seda sooviga vältida ebameeldivusi – ei taheta jääda võlgu ega sattuda nn „musta nimekirja“ või maksta trahve-viiviseid, selgus uuringust. Inimeste jaoks on kõige tähtsam koduga seotud arvete õigeaegne maksmine.
Teabekeskuse juht Piret Suitsu selgitas, et võlgu soovis vältida 69% vastanutest ning trahve-viiviseid 56%.
„Siiski leidis 59% vastanuist, et arvete õigeaegse tasumise põhjuseks on neile omane korrektsus ja täpsus rahaasjades ja 53%, et see on hea moodus hoida kulusid ja väljaminekuid kontrolli all," ütles Suitsu.
Korrektse maksekäitumise motiivid on pigem negatiivsed - kolmel juhul viiest tuuakse põhjenduseks kartus negatiivse tulemuse ees. Mida kõrgem on arve maksja sissetulek, seda tähtsamaks muutuvad täpsus ja korrektsus ning vähem lähtutakse välisest survest või hirmust. Noored soovivad keskmisest enam vältida probleeme teenusepakkujatega ning hoida arvete tähtaegse maksmise abil oma kulusid kontrolli all. Penisoniealistele on olulised võlgade vältimine ja täpsus rahaasjades.
Uuriti ka inimeste tegelikku maksekäitumist. Tulemuste kohaselt maksab 92% inimestest oma arved tähtaegselt, ülejäänutest jääb arvete maksmisega sageli hiljaks vaid 1%, 7% maksab arved võimalusel, aga mitte alati tähtaegselt.
„Väiksema sissetulekuga inimesed maksavad arved pigem esimesel võimalusel, sama kehtib vanemaealiste inimeste ja naiste kohta. Enam kui 895-eurose (14 000 krooni) netosissetulekuga peredes makstakse arved pigem tähtaja saabumisel või viimasel hetkel,“ rääkis Suitsu uuringu tulemustest.
75% vastanutest pidas kõige olulisemaks kommunaalteenuste (elekter, vesi, küte jms) eest tasumist, järgnesid kodulaenu maksed (11%) ja juba oluliselt vähem tähtsatena krediitkaardi või tarbimislaenu tagasimaksed (5%) ning sideteenuste arvete tasumine (5%), mille puhul ollakse rahaliste raskuste korral valmis teisi kulutusi vähendama.
„Kodulaenu maksete õigeagne tasumine on oluline varakamate perede jaoks, kel on ilmselt sagedamini laenud ja keskmisest märkimisväärselt vähem tähtis alla 640-eurose netosissetulekuga peredele (10 000 krooni)," ütles Suitsu.
Varakamate perede jaoks on keskmisest olulisemad ka krediitkaardi või tarbimislaenude maksed. Kõige madalama, vähem kui 383-eurose (6000 krooni) sissetulekuga peredele on kommunaalkulude arvete õigeagne tasumine teiste sissetulekurühmadega võrreldes olulisim (86%), kõige suurema, kõrgema kui 1278-eurose (20 000 krooni) netosissetulekuga peredele aga kõige vähem tähtis (48%).
Suitsu sõnul näitas masuaeg, et inimesed jäävad koduga seotud kommunaal- ja laenumaksed võlgu vaid viimases hädas. „Arvestades väga kiiresti kasvanud töötust ning märkimisväärset sissetulekute vähenemist, on makseraskuste tõttu sundmüüki sattunud kodude arv siiski üsna väike ja enamasti on probleemidele leitud lahendused,“ rääkis Suitsu.
Uuringu viis telefoniintervjuudena 16-aastaste ja vanemate Eesti elanike hulgas novembris 2010 läbi Eesti Konjunktuuriinstituut. Küsitluse valim oli 800 inimest, mis oli esinduslik üle 16-aastaste Eesti elanike suhtes.
Seotud lood
Tänu tehnoloogia ja panganduse kiirele arengule on eestlased harjunud sellega, et nende maksed jõuavad ühest pangast teise vaid mõne sekundiga. Ligikaudu 90% kõigist maksetest Eestis toimuvad välkmaksetena. Ent aeg-ajalt võib juhtuda, et peame ootama tunde või isegi päevi, enne kui makse liigub soovitud suunas. Selliste olukordade vältimiseks saab maksja ise palju ära teha, kirjutab Coop Pangaärikliendi igapäevapanganduse juht Erje Mettas.