7. oktoober 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb Lasse Lehise kommentaar:

Liidule selliseid kaebusi pole tulnud, aga ma arvan, et selliste vaidluste korral minnakse otse advokaadi juurde.

Reeglid on selleks, et mäng oleks aus. Maksuameti huvi on leida hoovi pealt esimene töömees, kes enne kui ta oma õigustest aru saab, on kogu info välja lobisenud. Pärast saab küll käsi laiutada, et rikkusime menetlussätteid, aga saime olulise info ja selle baasilt rikkumise vormistada.

Ettevõtte juhtkond võiks olla maksuseaduste ja –protseduuridega selliselt kursis, et maksuametnike külaskäigu puhul oskaksid nad töötajaid instrueerida.

Probleem ongi, et tihti inimesed ei tea oma õigusi. Maksuamet peaks neid selgitama, aga tihti võib see välja näha nii, et antakse lugeda kirjalik korraldus, kus on rida paragrahve. Teavitamine peab olema sisulisem.

Maksuametil tuleb töötajale kindlasti selgitada, miks temalt isikliku pangakonto väljavõtet küsitakse. Et miks tööandja andmed on ebapiisavad. Töötaja võib vastu küsida, kas ametit huvitavad sissetulekud või väljaminekud. Ümbrikupalga kahtluse korral peaks sissetulekute küsimisest piisama.

Autor: Lemmi Kann, Koit Brinkmann