Autor: Rivo Sarapik • 22. juuli 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Millal kehtib Eesti, millal ELi õigus?
Kui Eesti õigust ei ole võimalik tõlgendada kooskõlas ELi direktiiviga, võib kõne alla tulla direktiivi otsekohaldamine, kommenteerib juulikuine Äripäeva teabekirjastuse ja advokaadibüroo Tark & Co uudiskiri hiljutist riigikohtu lahendit.
Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2010 otsuses nr 3-3-1-36-10 selgitab kohus, mis juhtudel on Euroopa Liidu direktiiv riigisiseses õiguses otsekohaldatav.
Selleks peavad olema täidetud järgmised tingimused: direktiiv pole tähtajaks üle võetud või on valesti ühtlustatud; direktiiv on sisult piisavalt selge, tingimusteta, täpselt määratletud, ei vaja riigisisest konkretiseerimist; direktiiv annab liikmesriigi
kodanikele õigusi, mille kohustatud pooleks on liikmesriik, kes pole direktiivi õigeaegselt üle võtnud.
Samuti analüüsib riigikohus, kas käibemaksuseaduse kohaselt on maksuvabaks käibeks ka kinnisasjale isikliku kasutusõiguse seadmine. Käibemaksuseaduse § 16 lõike 2 punkti 2 järgi ei maksustata käibemaksuga kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutusvaldusse andmist.
Kohus asus lahendis seisukohale, et juhtudel, kus isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, ei ole sisuliselt põhjendatud käibemaksuga maksustamise seisukohast erinev käsitlus kasutusvalduse ja isikliku kasutusõiguse seadmise juhtudele. Seega, kui kinnisasjale seatud isiklik kasutusõigus on seotud kinnisasja valdamisega, ei maksustata asjaomast käivet käibemaksuga.
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!