Tants haigushüvitiste ümber

Niipea, kui keegi tahab haigushüvitistega seotud probleemid lahendada, on Sotsiaalministeerium kohe platsis ja nullib igasugused püüdlused, kui tahes eesrindlikud need ka ei oleks. Vahest see ongi ministeeriumi eesmärk. Nende logo igatahes esitleb küll prillidega vanemat härrat, kes ilmselt suurest hambavalust alalõuga kinni hoiab ning lootusetult nina ette vaatab, samuti mõtlikku keskealist prouat ning nende vahele positsioneeritud kahte alaealist, kes ei saa ilmselt lihtsalt aru, millega see asutus tegeleb.

See selleks, kuigi see logo praegust olukorda hästi peegeldab, katsume heita pilgu seekordsesse teemasse, mis neid mõtteid esile manada aitas.

Lahendus paistis

Veebruarikuises maksumaksjate liidu ajakirjas MaksuMaksja õnnestus lõpuks ometi lugejat teavitada, et Rahandusministeeriumis on eelnõuks küpsenud plaan, mis vähemalt mingis vormis nägi ette sotsiaalmaksuvaba haigushüvitise maksmise ka juhtimis- ja kontrollorgani liikmele ning võlaõigusliku lepingu alusel teenuseid osutavale isikule, samuti mõeldi FIE-de jaoks eriskeem ettevõtlustulust tehtava mahaarvamise näol.

Pidu ei olnud paraku sugugi pikalt, sest e-õigusesse kooskõlatusringile saadetud eelnõu sai peakokalt, kes supi kokku keetis (st Sotsiaalministeeriumilt), sellise peapesu, et kaup eemaldati menüüst. Niisiis, uues Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud eelnõus neid sätteid enam ei ole.

Soov kõike analüüsida

Algatuseks teatab Sotsiaalministeerium Rahandusministeeriumile, et neil puudub küll maksualane valdkondlik pädevus (minu arvates on see ka materiaalne pädevus tavatähenduses, mis puudub), kuid sellest hoolimata soovitab Sotsiaalministeerium siiski täiendavalt analüüsida „töövõtu-, käsundus- vm võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel, samuti juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmetele kokkuleppeliselt makstavate haigushüvitiste suhtes maksusoodustuse loomist kehtivas õiguses reguleeritud haigushüvitise kontekstis. Vajadusel tuleks kaaluda vastavate sätete väljaarvamist eelnõu regulatsioonist.“

Tuletan heausksele lugejale meelde, et õiguskantsler ise tegi Sotsiaalministeeriumile märgukirja, milles asus seisukohale, et töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 122 on vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna ei kohtle 4.-8. haiguspäevani haigushüvitise osas võrdselt kõiki neid ravikindlustatud isikuid, kellel on õigus saada haigushüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Õiguskantslerile esitatud vastuses väljendas Sotsiaalministeerium vastava probleemi analüüsimise osas valmisolekut.

Niisiis, kui te nii väga tahate analüüsida, siis on teile märgukiri tehtud, analüüsige. Selline pahatahtlik Suur-Ameerika 1 maja fuajees urineerimine blameerib kahtlemata pigem Sotsiaalministeeriumi kui Rahandusministeeriumi.

Eesmärk puudub?

Sotsiaalministeerium ei hoidnud sugugi sappi kokku ja teatas järgmiseks, et eelnõu ei sätesta, „missugusel eesmärgil maksusoodustus kehtestatakse ning missugust funktsiooni ja seost kannab maksusoodustus võrdluses kehtivas õiguses sätestatud haigushüvitistega.“

Peaminister ütleks selle peale ilmselt „tule taevas appi!“, kuid Sotsiaalministeerium mõistagi ülemuse sõnu pruukida ei saa ja ilmselt ka ei söandaks. Tuletan siis jällegi meelde õiguskantsleri märgukirja. Iseenesest on õige, et mõistlik olnuks viidata sellele dokumendile ning selgitada, kas uus õiguslik kord kõrvaldab mõne vastuolu vms. Seda tõesti tehtud ei ole, kuid Sotsiaalministeeriumi säärane ülbitsemine on täiesti uskumatu.

Kui Sotsiaalministeeriumi juhtimisel ei oleks ravikindlustuse seadust ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust muudetud, ei oleks sellist suppi vaja helpida ja kõige õigem olekski endine olukord taastada, kuid lihtsalt Rahandusministeeriumi mõnitamine, kuna nood üritavad teha seda, mida Sotsiaalministeerium ei suuda, on küll kohatu.

Milliseid lootusi haigushüvitisele pandi?

Sotsiaalministeerium leiab toredasti kätte töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse muudatuste ideoloogilised alused ja tuletab meelde, et selliste muudatuste tegemise tingis riigieelarve alalaekumine, ning jätkab: „Tööandja kohustus maksta haigushüvitist suunab „tööandjat rohkem arvestama oma töötajate tervise edendamise vajadustega ning aitab seeläbi kaasa töötajate kehalise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamisele“. Meetme rakendamiseks loodi sotsiaalmaksusoodustus tööandja poolt makstavale haigushüvitisele töötaja keskmise palga ulatuses.“ /---/ „Seega on TTOS regulatsioon ning sellele vastavad maksusoodustused suunatud töökeskkonna parandamisele ning töötajate tervishoiu edendamisele.“

Küllalt elegantne on põhjendus, miks tööandjatelt raha ära võetakse  — igaüks peaks ju mõistma, et seda tehakse vaid nende endi ja nende töötajaskonna huvides. Üldiselt võinukski Rahandusministeeriumile välja pakkuda selle eesmärgi, mida nad eelnõust ei leidnud, kuid viidatud väljavõttes sõnastasid, mitte aga vinguda.

Mis puudutab tööandja poolt töötajate tervise edendamiseks tehtud kulusid, siis päris nii see ikka ei ole, et uue kohustusega saabus õnn õuele. Tuletan meelde, et muist kulutusi, mis võiks edendada tervishoidu, on erisoodustused, kui tööandja need kinni maksab.

Lisaks sellele suutis Riigikogu maikuu 4. kuupäeval Riigikogus esimesel lugemisel olnud „tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse (694 SE I)“ menetlusest välja hääletada. Peamiselt pöörati tol lugemisel tähelepanu Tarmo Männi personaalküsimusele ning sisuline arutelu ei huvitanud kahjuks just kuigi paljusid saadikuid. Selle eelnõu eesmärgiks oli muu hulgas TuMS § 48 täiendamine sättega, mis välistaks erisoodustuste hulgast töötajate tervisespordi kulude hüvitamise ning kulutused haiguste ennetamiseks rakendatavatele tervishoiuteenustele ja ravile, mis kokku ei ületa 3000 krooni töötaja kohta kalendriaastas.

Seega, millest te õige räägite? Ergonoomiline tool ei tulnud siiski päevakorda mitte haigushüvitiste kehtestamisega, vaid natukene varem ja teises seoses.

Justiitsministeeriumi seisukoht

Justiitsministeeriumi kindlast seisukohast me õigupoolest rääkida ei saa. Ministeerium edastas lihtsalt EML pöördumise koos lisadega Rahandusministeeriumile ning märkis: Ühtlasi edastame Teile Eesti Maksumaksjate Liidu poolt Justiitsministeeriumile saadetud kirja koos lisadega analüüsimiseks ja võimaluse korral arvestamiseks.

Ma loodan, et Rahandusministeeriumil on siiski julgust vajadusel kohtuda õiguskantsleri esindajatega ning üheskoos vastavad muudatused seaduses sätestamiseks siiski välja töötada. Praegune olukord, kus Sotsiaalministeerium, kes on ise haiguse levitaja, keeldub doktori visiidile minemast ning mõnitab nakatatuid, on täiesti fenomenaalne.

Sotsiaalministeeriumile võiks tõesti soovitada, et vastavad ametnikud vabastataks ametniku staatusest ning võetaks teenuseid osutama võlaõigusliku lepingu alusel. Vahest siis saadaks aru, mida tuleks muuta ja kuidas.

 Artikkel ilmus EML ajakirjas MaksuMaksja

Autor: Lemmi Kann, Martin Huberg