Autor: Lemmi Kann • 5. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Me kavatseme selle eelnõuga uuele ringile minna veel selle riigikogu koosseisu ajal," kinnitas riigikogu ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon liige Eiki Nestor raamatupidaja.ee-le.

Nestor lisas, et tal endal on paraku juba arvepidamine segamini läinud, mitmes katse see järjekorras on.

Sotside üks ettepanek seisnes selles, et kui tööandjad teevad kulutusi töötajate tervise huvides 3000 krooni jagu aastas, siis ka neid kulutusi töötajate tervisele erisoodustuseks ei loetaks.

"Täna on olukord selline, et me oleme ühtpidi tekitanud tööandjates huvi, et nende inimesed oleksid terved ja ei jääks haigeks, aga kahjuks, kui nad seda loomulikku soovi ellu hakkavad viima, siis me karistame erisoodustusmaksuga," kommenteeris Nestor tänast olukorda, mis on tekitanud vajaduse seadusemuudatuse järele.

Riigikogu puldis eelnõud tutvustades tõi Nestor ka näite, et riik ei suuda tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustust luua.

"Isegi tänastes tingimustes on mitmed tööandjad aru saanud, et mõistlik oleks oma töötajaid tööõnnetuse ja kutsehaiguste asjus kindlustada, nad kindlustavad nad ära ja maksavad pärast seda veel erisoodustusmaksu. Mille eest? Riik võtab nendelt raha, ise ei saa hakkama ja siis võtab veel raha," märkis Nestor

Eile võeti eelnõu riigikogu menetlusest maha põhjendusega, et eelnõu seletuskirjas ei ole ära toodud piisavat analüüsi mõjude kohta riigieelarvele ning kui suureks kujunevad muudatusest tingitud saamata jäävad tulud.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Tarmo Männi eilsete riigikogus antud selgituste põhjal ei pidanud valitsus analüüsi aluseks võetud maksu- ja tolliametilt andmeid piisavateks ning sellest tulenevalt ei saanud rahanduskomisjon ka selgeks, kui suur on tegelikult tulude vähenemise summa.

"Põhjalikumat analüüsi, kui eelnõu seletuskirjas esitatud, ei olegi võimalik üldse teha. Kõik analüüsi aluseks võetud numbrid pärinevad maksu- ja tolliametilt, kes saab tööandja kulutuste üle teatavasti kõige paremini järge pidada. Paraku on seal ühe rea peal koos tööandja kulutused nii taseme- kui ka vabahariduskoolitusele ning meie võimuses ei ole neid numbreid lahku lüüa," selgitas Nestor, kelle hinnangul võib seadusemuudatuse järjekordse tagasilükkamise põhjuseid otsida klammerdumisest maksuerisuste vältimise filosoofiasse ning tahtmatusest või suutmatusest aru saada selle muudatuse finantstehnilistest nüanssidest.

Otsuse seadusemuudatusega uuele katsele minna peaks Sotsiaaldemokraatlik erakond Nestori sõnul vastu võtma esmaspäeval.