Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt 22. veebruaril riigikogule menetlemiseks saadetud tulumaksuseaduse muutmise ja täiendamise seaduse eelnõu (694 SE), milles nähti ette tulumaksuseaduse § 48 muutmise selliselt, et töötajate haiguskindlustuse kulud, mida tööandja tulenevalt kollektiivlepingust kannab, ei oleks erisoodustusena maksustatavad, jäi eile riigikogus toetuseta.
Rahanduskomisjon põhjendas otsust sellega, et sotsiaaldemokraadid eelnõu algatajana ei ole teinud piisavaid analüüse, kui suurel määral mõjutab muudatus riigikassa tervist ning pole välja pakutud ka välja allikat, mille arvel katta vähenevaid laekumisi, muu hulgas pensionikassasse, haigekassasse ja riigieelarvesse tervikuna.
"Neid katteallikaid ei ole välja pakutud minu arvates ühel põhjusel," märkis riigikogu kõnepuldis selgitusi jaganud rahanduskomisjoni aseesimees Tarmo Mänd, "Eiki Nestor väitis komisjonis ja väitis ka täna siin riigikogu ees, et tegelikult kulusid ei teki. Valitsus omakorda väidab, et need viited, mis on seletuskirjas toodud, mis puudutab tervisekindlustussummasid, on Maksu- ja Tolliametilt võetud summad deklareeringute järgi. See oli kogu analüüsi alus, mida valitsus ei pidanud piisavaks. Ja sellest tulenevalt ei saanud komisjon selgeks, kui suur on tegelikult tulude vähenemise summa," kommenteeris Mänd rahanduskomisjoni otsust.
Riigikogu opositsioon ei olnud aga rahul, et eelnõu nii kergekäeliselt tagasi lükatakse. Samuti tekitas küsimusi, kas ja miks rahanduskomisjon ise analüütilise poolega ei tegelenud. Mänd märkis, et see ei kuulu ühegi komisjoni praktikasse ning on vastavalt eelnõude menetlemiskorrale siiski eelnõu autori kohustus.
Mänd pidi lisaks eelnõud puudutavatele küsimustele pareerima hulgaliselt ka poliitilisi rünnakuid, mille teemaks oli tema hiljutine erakonnavahetus. Riigikogu aseesimees Keit Pentus oli sunnitud riigikogulastele meelde tuletama, et arutelu all on siiski tulumaksu seaduse muutmise eelnõu, mitte Tarmo Männi personaalküsimus.
Loe riigikogu istungi stenogrammi SIIT.
Taust
Seaduseelnõus nähti ette:
* tulumaksuseaduse § 48 muutmine selliselt, et töötajate haiguskindlustuse kulud, mida tööandja tulenevalt kollektiivlepingust kannab, ei oleks erisoodustusena maksustatavad. Kui tööandja kulud muul alusel kannab (nt töölepingus sätestatud kohustus), siis on tegu endiselt erisoodustusega.
* tasemekoolituse kulude kandmise erisoodustuse sätte alt väljaviimine (maksustamise küsimuse peaks seega lähtuvalt konkreetse koolituse sisust ja suunatusest otsustama).
Lisaks sooviti TuMS § 48 täiendada sättega, mis välistaks erisoodustuste hulgast töötajate tervisespordi kulude hüvitamise ja kulutused haiguste ennetamiseks rakendatavatele tervishoiuteenustele ja ravile, mis kokku ei ületa 3 000 krooni töötaja kohta kalendriaastas.