Autor: Lemmi Kann • 13. mai 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Võlakaitse seadus on peamiselt suunatud eluasemelaenuga kodu soetanud ligi saja viiekümnele tuhandele perele, andes neile senisest oluliselt parema kaitse suhetes pangaga. Laenu tagatiseks seatud kodule seatakse suurem kaitse võimaliku realiseerimise eest,  võimaldatakse vähendada  kõrvanõudeid nagu viiviseid ja intresse, pannakse  keeld  täiendava tagatise küsimisele pelgalt kinnisasja turuväärtuse languse tõttu ja vähendatakse  ka täitekulusid," sõnas õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher.

Vaheri kinnitusel tuleb raskustesse sattunud inimestel võimaldada raskustega toime tulla ja mitte meid raskuste tõttu ühiskonnast välja tõugata.

„Võlakaitse annab suurema kindluse nii eluasemelaenuga kodu soetanud peredele  kui ka teistele  võlgnikele, kes on sattunud ajutisse makseraskusse, kuid soovivad sellest võlgasid ümber kujundades ja pankrotti vältides välja tulla. On selge, et sõlmitud lepingud on täitmiseks, samas on euroopalikule õigusriigile kohane anda makseraskustes ausatele peredele mõistlik võimalus tulla oma raskustest välja ja mitte muutuda asotsiaalseks," ütles Vaher.

Eelnõu sätestab terviklikult füüsilise isiku (nii tarbija kui FIE) võlgade ümberkujundamise menetluse sarnaselt Põhjamaade ja teiste Euroopa riikide kogemusele. Ümberkujundatavad on kõikvõimalikud võlanõuded, sh osaliselt ka veel mitte sissenõutavaks muutunud nõuded. Menetlus baseerub sarnastel põhimõtetel saneerimisseadusega, mis täna kehtib ainult juriidiliste isikute suhtes.

Võlgade ümberkujundamine on uus hagita kohtumenetlus, mis võimaldab füüsilise isiku võlgade ümberkujundamist, mis tähendab kas maksetähtaja pikendamist, ositi täitmise võimaldamist või võlakohustuste vähendamist.

Menetluse aluseks on põhimõte, et füüsiline isik peab ise või nõustaja vahendusel suutma välja pakkuda lahenduse oma võlgade tasumiseks ning võlausaldajad ja kohus hindavad ning võimalusel kinnitavad selle.

Ka eeldatakse võlgade ümberkujundamisel, et võlgnikul on olemas või reaalselt saab olema mingigi sissetulek, et nõudeid rahuldada, samuti huvi vältida enda pankrotimenetlust. Lootusetult maksejõuetute isikute jaoks jääb endiselt ainsaks lahenduseks pankrotimenetluse järgselt võlgadest vabastamise menetlus.

Võlgnik ja võlausaldajad kannavad oma menetluskulud ise. Vajadusel saab võlgnik taotleda riigipoolset menetlusabi.

Võlakaitse seaduse on valmistanud ette riigikogu õiguskomisjoni juurde eelmise aasta lõpus moodustatud laiapõhjaline nn võlakaitse töörühm, kuhu kuulusid erinevate huvigruppide, ministeeriumide ja ametkondade ning riigikogu suurimate fraktsioonide esindajad. Eelnõu algteksti pani kokku professor Paul Varuli juhitud ekspertgrupp.