Koduomanike võlakaitse, kuid mitte ainult kodulaenu võtnutele

Võlakaitse seadusest lähemalt

Sisuliselt kavandatakse meetmeid pankrotimenetluses, saneerimismenetluses ja võlakaitsemenetluses eesmärgiga pakkuda maksejõuetutele või makseraskustesse sattunud isikutele alternatiive olukorra lahendamiseks. Isikule, kellel on makseraskused, kuid kes oma võlgade ümberkujundamise läbi oleksid võimelised need ületama, soovitakse pakkuda võlgade ümberkujundamist ning selle võimatuse korral ligipääsu võlgadest vabastamisele pankrotimenetluses (mis ei eelda mingite summade maksmist võlausaldajatele). Teatavasti on viimane võimalus ka praegu kehtivas pankrotimenetluses. Ka seisab kavas, et muude seadusemuudatustega pakutakse erinevaid täiendusi ja täpsustusi võlgnike ja võlausaldajate suhete reguleerimisel ning suurendataks võlgniku kaitset nt täitemenetluses.

Eelnõu kava järgi võimaldatakse füüsilistele isikutele sarnaselt praegusele saneerimisseadusele taotleda kohtult oma võlgade ümberkujundamist kava alusel, mis võimaldaks ähvardavat maksejõuetust vältida. Kava täitmise korral oleks isik ümberkujundatud võlgadest vaba. Võlgade ümberkujundamise võimalusi on kavakohaselt plaanis võrreldes saneerimisseadusega laiendada, st lisaks võlgade tähtaegade pikendamisele ja vähendamisele on pakutud nt võimalus muuta kestvuslepinguid ka tulevikuks (muuhulgas pikendada tähtaega) või piirata võlausaldajate õigust neid lõpetada. Tuleb rõhutada, et arvestama peab mistahes kestvuslepingute ümberkujundamise võimalusega.

Muudatused pankrotiseaduses ja saneerimisseaduses

Nagu eelpool mainitud, lähtutakse võlakaitse eelnõu kavas ka vajadusest muuta kehtivat saneerimisseadust ning pankrotiseadust. Esimene puudutab hetkel ainult ettevõtjaid ning nende saneerimist. Saneerimisseaduse muudatuste osas on kavas selgitatud eelkõige vajadust ühtlustada selle menetlust, arvestades ülalkirjeldatud võlgade ümberkujundamise menetlust. Samuti soovitakse muuta paindlikumaks saneerimiskava muutmist, nõustaja osalust ning reguleerida tagatistega seonduvat ja mitmeid muid menetluslikke aspekte.

Kuigi saneerimise võimalus on Eestis eksisteerinud veidi üle aasta ning kindlasti on ilmsiks tulnud lahendamist vajavaid probleeme, mida selle ettevalmistamise käigus ei suudetud ette näha, on problemaatiline, et võimalikke küsitavusi soovitakse lahendada just koduomanike võlakaitse seaduse raames.

Pankrotiseaduses nähakse kava kohaselt vajadust muuta eelkõige füüsiliste isikute võlavabastuse regulatsiooni. Põhiliselt tuleks kava koostajate hinnangul muuta füüsilise isiku võlavabastamist, eesmärgiga muuta menetlus paindlikumaks. Muuhulgas võiks senise 5-aastase jäiga tähtaja asendada paindlikuma 2-7-aastase tähtajaga, seisab kavas.

Artikli alguses mainitud eelnõudes on räägitud võlavabastusest ka ühe aasta jooksul. Paratamatult tekib siinkohal aga küsimus, milline sõnum kavandatavate muudatustega antakse.