„Esiteks pean ebaõiglaseks seda, et võla vähendamist võimaldatakse inimestele, kellel on ajutised makseraskused ja kellel tegelikult on sellest olukorrast väljapääs, aga neile antakse põhjendamatult õigus võlad ümber kujundada,“ selgitas Kriis oma seisukohta.
Kriis sõnas, et sellest protsessist kaotavad ilmselt kõige rohkem just ettevõtted, kus võla andmine pole põhitegevus ehk kelle jaoks see pole ettevõtlusrisk, mida nad peaksid kandma. Paralleelide tõmbamine saneerimisseadusega pole aga Kriisi sõnul siinkohal kindlasti õige.
„Seda eelnõud on tehtud meie eest varjatult, ühtegi meie liiget ei ole kaasatud, nagu ka kaubanduskoda. Minu arvates on see eelnõu riigikogus kiirustades algatatud ainult selle eesmärgiga, et võtta see kiiresti vastu ja minna valimistele suurejoonelise lubadusega, et inimestele on suur kingitus tehtud,“ rääkis Kriis.
„Pean seda eelnõud valimiseelseks poliitikaks – see on üks põhimõte, mille vastu eksitakse. Riigikogu ei tohiks nii olulise kaaluga eelnõusid vähemalt aasta enne valimisi isegi mitte menetlusse võtta,“ rõhutas ta.
Kriis ütles, et võlakaitse seadust tahetakse kiiresti vastu võtta ja jõustada, kuid jällegi tehakse sama viga, mis käibemaksu tõstmisega, kus ettevõtjatele praktiliselt ei anta aega sellega kohanemiseks.
Autor: Lemmi Kann, Katre Pilvinski