Pangaliit rõhutab, et riigikogus täna arutlusele tulev võlgade ümberkujundamise seaduse eelnõu avaldab ulatuslikku mõju eraisikute võlasuhtele praktiliselt kõikide võlausaldajatega.
Pangaliit näeb probleemi selles, et eelnõu ettevalmistamisel ei ole määratletud selget probleemkohta, mida seadusega leevendada soovitakse. Samuti ei sisalda praegune eelnõu pangaliidu hinnangul piisavat mõjuanalüüsi ega kulude arvestust riigi, sealhulgas kohtute töökoormuse ega teiste protsessiosaliste jaoks.Pangaliidu seisukoht on, et seadus peab olema suunatud nende õigussuhete korrastamisele, mis muidu ei toimi ega tohi kindlasti tekitada täiendavat segadust ning võimaldada õiguste väärkasutust.
"Võlgade ümberkujundamise menetluse raames tohiks vähendada ainult viiviseid ja leppetrahve, kuid põhinõue peab jääma puutumata. Kindlasti peab eelnõu lähtuma ka põhimõttest, et tagatisega nõuet saab vähendada ainult võlausaldaja nõusolekul,“ ütles pangaliidu juhatuse esimehe Aivar Rehe.
Ühtlasi on pangaliit õiguskomisjoni töörühmale teinud ettepaneku, et võlgade ümberkujundamise menetluses peab olema kohustuslik sõltumatu nõustaja määramine.
„Nõustaja ülesanne on tagada menetluse objektiivsus ning kontrolli teostamine võlgniku tehingute, varade ja võlgade ümberkujundamise kava täitmise üle. Problemaatiline on ka asjaolu, et eelnõus ei ole kirjas eraisiku võlgade ümberkujunduskava kinnitamise ja kestvuse tähtaegu“, selgitas Aivar Rehe.
Võlakaitse eelnõu vastuvõtmisega ei tohiks Rehe sõnul liigselt kiirustada. Uue menetluse eduka toimimise eelduseks on kvaliteetne õigusloome, samuti on vaja täiendavat aega kohtusüsteemi ja nõustajate ettevalmistamiseks.
Pangaliit tervitab õiguskomisjoni otsust lükata võlakaitse seaduse jõustumistähtaeg aastasse 2011, kuid soovitab kaaluda seaduse jõustumise edasilükkamist veel poole aasta võrra.