Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tööandjad: võlakaitse seadus kahjustab ettevõtluskeskkonda
Tööandjate keskliit on mures Isamaa ja Res Publica Liidu poolt välja töötatud võlakaitse seaduse eelnõu pärast, mis hakkaks ümber kujundama kõiki eraisikute poolt täitmata jäetud lepingulisi kohustusi.
Kuigi eelnõu tekst ei ole veel avalik, on seadus plaanitud jõustada juba 1. septembril 2010, märgib Tööandjate keskliit oma teates ning kutsub erakondi üles järgima häid õigusloome tavasid, hindama seaduse kõiki mõjusid ja mitte kiirustama puuduliku eelnõu algatamisega riigikogus. Keskliit leiab, et olulist majanduslikku mõju omava seaduse eelnõu vajab eelnevat tutvustamist, täiendavat analüüsi ja avalikku arutelu, kuhu kaasatakse teiste hulgas ka Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.
„Teoreetiliselt võimaldab võlakaitse seadus enamikul makseraskustesse sattunud eraisikutel nõuda võlgade vähendamist neile sobivas ulatuses. Ettevõtjatele tähendab võlgade vähendamise kava sisuliselt kahjumite suurenemise kava, millega ettevõtlusorganisatsioonid ei saa nõustuda,“ ütles tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriis.
„Totaalse võlakaitse seaduse negatiivsed tagajärjed ilmnevad muu hulgas riigieelarve vähenevates laekumistes ja kasvavates tarbijahindades. Samuti kahjustab totaalne võlakaitse korraliku maksekäitumisega eraisikute õigusi, kuna ka nende jaoks tõusevad kaupade ja teenuste hinnad, ahenevad krediidi saamise võimalused ja kaovad töökohad,“ lisas Kriis.
Ettevõtlusorganisatsioonid ootavad eelnõu autoritelt enne selle esitamist riigikogu menetlusse põhjalikumat analüüsi seaduse majanduslike mõjude kohta.
„Ainuüksi eraisikute võlakoormus krediidiasutuste ees ulatub üle 100 miljardi krooni. Kui siia lisada maksmata arved ja muud kohustused, tõuseb see summa veelgi. Võlakaitse seaduse majandusmõju hindamiseks vajame kindlaid andmeid eraisikute võlakoormuse ja tasumata võlgade ulatuse kohta," märkis Kriis ja lisas, et esialgsel hinnangul võib ümberkujundamisele minna võlgu miljardite kroonide ulatuses, millel oleks ettevõtluskeskkonnale kohene ja ülimalt negatiivne mõju.
Keskliit viitas ka sellele, et majanduskriisi tõttu on muudetud juba kogumispensioni süsteemi, tõstetud käibemaksu ja aktsiise ning võlasuhete ümberkujundamine oleks majanduskeskkonna järjekordne ulatuslik muudatus. Tööandjate keskliidu hinnangul pärsib pidevalt muutuv ettevõtluskeskkond investeeringuid ja teeb keeruliseks pikemajalise äritegevuse plaanimise.
Seotud lood
- ST
Kolme raamatupidaja kogemuslood
Hetkel kuum
Enimloetud
2
Kolme raamatupidaja kogemuslood
3
5
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele