PPP-projektid muutuvad läbipaistvamaks

Eestis pole avaliku- ja erasektori koostööprojektides (PPP ehk Public Private Partnership projektide) seni tihtipeale riigihankeid korraldatud. Tegu on olnud keeruka ülesehitusega projektidega ning seadusandlus pole sobivat lahendust võimaldanud. Tänu uuele riigihangete seadusele on see olukord muutumas.

Riigihanked kohustuslikuks

Hulk avaliku- ja erasektori koostööprojekte toimivad põhimõttel, et erasektori esindaja saab hoonestusõiguse ning ehitab vajaliku infrastruktuuri (nt kooli, munitsipaalelamu, spordikompleksi) valmis omapoolsel finantseerimisel ning avalik sektor tagab investeeringu tasuvuse tulevaste kasutustasude näol.

Näitena võib tuua Tallinna munitsipaalelamud, mille ehitas ja mida 30 aasta jooksul hooldab erasektor talle antud hoonestusõiguse alusel. Linn tasub erasektorile tehtud investeeringute eest munitsipaalelamute pindade rentimisega.

Seni ei ole sellises vormis PPP-projektides ehk hoonestusõiguse andmisel riigihanke vormi kasutatud, sest hoonestusõigus kui asjaõigus pole seni riigihankeobjektide hulka kuulunud. Nüüdsest tuleb aga riigihange korraldada ka niisugustele PPP-projektidele, mis teostatakse hoonestusõiguse andmise ja ehitise pindade tagasirentimise skeemi kaudu.

Seni kehtinud korra järgi oli igal omavalitsusel hoonestusõiguse andmiseks lausa oma regulatsioon – üldiselt anti see konkursi korras, mis tähendas suulist või kirjalikku avalikku enampakkumist või läbirääkimistega pakkumismenetlust. Konkurssi puudutavad teated avaldas kohalik omavalitsus (tihti vaid kohalikus) ajalehes ning samuti oma koduleheküljel. Potentsiaalne konkursist osavõtja pidi seega jälgima neid kanaleid, et teada saada konkursi korraldamisest ning selle tingimustest.

Loe artiklit täispikkuses äriajakirjast Saldo.