23. märts 2006

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Juhatuse liikmega lepingu sõlmimiseks on vajalik esmalt vastu võtta nõukogu või osanike otsus, milles määratletakse sõlmitava lepingu tingimused, eelkõige tasu ja selle maksmise kord, juhatuse liikmele makstavad hüvitised ja võimaldatavad hüved (nt ametiauto, mobiiltelefon, laptop), puhkuse kestus jms. Nõukogu või osanikud määravad ka isiku, keda volitavad juhatuse liikmega lepingut sõlmima.

Olemuselt kujutab juhatuse liikme leping endast käsunduslepingut, mille suhtes kohaldub võlaõigusseaduse regulatsioon. Siiski tuleb lepingu sisu osas arvestada äriseadustikus sätestatud juhatuse liikme õiguste ja kohustustega, kuna lepinguga ei saa olemuslikult muuta juhatuse liikme funktsioone. See tähendab, et eksisteerivad teatud piirangud lepinguvabaduse printsiibile. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et isik ei saa töötada äriühingus üheaegselt juhatuse liikmena ja töölepingu alusel, kui ta täidab töölepingu alusel juhtimisfunktsioone. Riigikohtu praktika kohaselt lõpeb tööleping selle alusel juhtimisfunktsioone täitva isikuga automaatselt poolte kokkuleppel tema juhatuse liikmeks valimisega. Näiteks raamatupidaja valimisel raamatupidamisfirma juhatuse liikmeks seda probleemi ei teki, kuna raamatupidaja ei täida juhtimisfunktsioone. Tema võib juhatuse liikmena kenasti töötada edasi ka töölepingu alusel, st temaga võivad olla sõlmitud üheaegselt kehtivana nii juhatuse liikme leping kui ka tööleping. Probleem realiseerub eelkõige tegevdirektorite, finantsdirektorite ja teiste sarnase ametinimetusega isikute puhul, kuid lähtuda tuleb siiski mitte nende ametinimetusest, vaid sellest, kas nad täidavad töölepingu alusel juhtimisfunktsioone.Juhatuse liikme lepingu reguleerimise objektiks on eelkõige järgmised teemad: tööfunktsioonid, töötingimused, ärisaladuse hoidmine ja konkurentsikeeld, lahkumishüvitised ja vastutus.

Tööfunktsioonid. Suuremate äriühingute puhul, kus on mitmeliikmeline juhatus, on otstarbekas jagada ülesanded ja valdkonnad juhatuse liikmete vahel. Sellisel juhul ei saa siiski vastutuse osas tugineda argumendile, et kui kahjuliku tehingu tegi üks juhatuse liige oma valdkonnas, siis teised juhatuse liikmed ei vastuta. Küll on võimalik olukord, et juhatuse liikmed sõlmivad omavahel lepingu, kus reguleerivad vastutuse küsimusi, nt kui kahju tekitas üks oma valdkonnas, siis ka vastutab selle eest juhatuse liikmete omavahelises suhtes.

Töötingimused. Töötingimuste osas on juhatuse liige võrreldes töötajaga suhteliselt kaitsetu. Ta peab arvestama, et teda võidakse igal ajal tagasi kutsuda, seadus ei maini midagi tema tööaja, puhkuse, töötasu jms kohta. Tuleb asuda seisukohale, et juhatuse liikme positsioon ei tohiks kogumis olla nõrgem töötaja positsioonist. Seetõttu tuleb eelnimetatud küsimused reguleerida lepinguga. Töötasu osas on oluline, et see motiveeriks isiklike huvide tagaplaanile jäämise võrreldes äriühingu huvidega (väldiks isiklike ja äriühingu huvide konflikti). Sageli viidatakse juhatuse liikme lepingus, et ühes või teises töötingimuste küsimuses lähtutakse samast korrast kui seda tehtaks juhul, kui juhatuse liige töötaks töölepingu alusel (nt puhkusekompensatsiooni arvestamine). See on mõistlik, kuna selliste viidete kasutamine võimaldab hoida lepingu mahu kontrolli all ja samaaegselt reguleerida reguleerimist vajavad küsimused.

Konkurentsikeeld ja ärisaladus. Kuna juhatuse liige omab kogu informatsiooni äriühingu tegevuse kohta, eksisteerib risk, et tagasikutsumise korral võib ta hakata osutama äriühingule konkurentsi, asutades kas konkureeriva ettevõtja või minnes tööle konkurendi juurde. Selles valguses on ärisaladuse hoidmine ja konkurentsikeeld käsikäes käivad ning äriühingu jaoks on oluliseks huviks tagada nende kehtivus ka mõistliku aja jooksul pärast juhatuse liikme funktsioonide lõppemist.

Samuti vajab reguleerimist tehingute tegemise küsimus sugulastega ja juhatuse liikmega seotud äriühingutega. Iseendaga tehingu tegemise keeld ja laenukeeld (sh laenu tagamise keeld) ei kehti nende isikute suhtes, kuid selliste tehingute tegemine kujutab endast olemuslikult juhatuse liikme ja äriühingu huvide konflikti ja võib tekitada äriühingule kahju.

Lepingu kehtivus ja lahkumishüvitis. Lepingu ajaline kehtivus on mõistlik siduda konkreetsete lepingu lõppemise alustega (tagasikutsumine, tagasiastumine, surm, äriühingu likvideerimine jms). Siin on mõistlik siiski lepingusse lisada lause, et teatud lepingu punktid kehtivad edasi ka muus osas lepingu lõppemise korral (nt konkurentsikeeld ja ärisaladuse hoidmise kohustus, ettevõttepensioni maksmine jms). Lahkumishüvitise küsimus on poolte kujundada, mõistlik on leppida kokku alused, millal ja millises suuruses seda makstakse.Vastutus. Lepinguga on võimalik juhatuse liikme vastutust piirata või seda välistada, välja arvatud kohustuste tahtliku rikkumise puhuks. Samuti on võimalik lühendada nõude aegumistähtaega. Eeltoodu kehtib äriühingu ja juhatuse liikme vahel, kuid ei laiene võlausaldaja suhtes, kellel on teatud juhul õigus otse nõuda juhatuse liikmelt äriühingule tekitatud kahju hüvitamist.

Kokkuvõttes on oluline reguleerida juhatuse liikme õigused ja kohustused täpsemalt lepinguga, vähendades seeläbi äriühingu jaoks eksisteerivaid riske, sidudes soovi korral olulise juhatuse liikme äriühinguga pikemaks ajaks või lihtsalt täpsustades konkreetse juhatuse liikme ametikohustusi. Korralik juhatuse liikme leping annab mõlemale poolele märkimisväärselt suurema selguse ja kindluse kui üksnes seaduse regulatsioon.

Autor: Olavi Jänes