töökeskkond

Võib üsna kindel olla, et ükski inimene siin maamunal ei kulge läbi elu ilma ühegi ebaõnnestumiseta. Igaühel tuleb ette hetki, kus tunneme, et oleme ebaõnnestunud, et mitte öelda läbi kukkunud. Olgu selleks siis mõni kohtumine või esinemine, mõni tööalane projekt, mõne ürituse korraldamine või kasvõi kogemata väga valele adressaadile e-kirja saatmine. Olgu tegemist surema või väiksema ebaõnnestumisega, emotsionaalselt tundub tihti tegemist maailma lõpuga.

Kui sageli me mõtleme, et üks või teine kolleeg teeb head tööd või midagi muud väga hästi, aga mitte kunagi seda välja ei ütle? „Ta ju teab isegi, et ta teeb seda hästi,” kuuleme endale ütlemas. Jah, võimalik, et ta teab ise neid asju, milles ta tugev on. Samas inimene ennast kõrvalt ei näe ja kõike ei saa ka ise tähele panna. Samuti on eriliselt hea tunne, kui keegi teine ka märkab meie pingutusi ja meile selle eest oma lihtsa „Tänan sind” ütleb.

Personaliuudised.ee korraldataval veebiseminaril räägib Elisa personalivaldkonna juht Kaija Teemägi sellest, kuidas muudatusi juhtida ja nendega toime tulla, kui kogu töö toimub distantsilt.

Nutiseadmed, ergonoomilised töövahendid ja keskkond, millest mõnekümne aasta eest tööl ei osatud unistada, on muutunud enesestmõistetavaks. Samas hinnatakse privaatsust, mida avatud tööruumid alati ei soosi.

Töötervishoiu rakkerühma juhtiv tööinspektor Janika Rõõmus selgitab, mis on tööst põhjustatud haigestumine ja mis on kutsehaigus.

Ruumi temperatuur mõjutab erinevalt meeste ja naiste intellektuaalset võimekust, näitab USC Marschall School of Business’is tehtud uuring.