töökeskkond

Seekordses „Teabevara tunni“ saates räägime andmekaitsest. Täpsemalt sellest, milliseid andmeid võib tööandja töötaja kohta ettevõtte veebilehel avaldada ning kas see on alati vajalik.

Olen kirjutanud sellest, kuidas anda tagasisidet siis, kui asjad ei ole just hiilgavad. Võiks arvata, et vastupidisel juhul, kui teemaks on tunnustamine või kiitmine, on kõik imelihtne – aga võta näpust!

Sageli kuuleb eeldust, et töö kuvariga teeb töötaja kindlasti haigeks või vähemalt tekitab mingeid lihas-luukonnaga seotud sümptomeid. Ometi puudus meil kuni 2019. aasta alguseni selliste väidete tegemiseks põhjalik teaduslik tagapõhi. Hollandi teadlased otsustasid lünga täita ning uurisid, kuidas pikaajaline töö kuvariga on seotud kaela- ja ülajäseme valu ning muude sümptomitega.

Kahjuks pole pandeemia kuhugi kadunud ning koostöö meeskonnaga siseruumides on raskendatud. Kaugtööd tegevad meeskonnad kohtuvad silmast-silma harva. Töö võib esialgu tunduda tõhusam, sest ükski kolleeg ei astu töölaua juurest läbi ning kohvimasina juures pole kellegagi juttu ajada. Pikaajaliselt võib see aga kaasa tuua ka negatiivseid tagajärgi.

Viimastel aastatel on sagenenud töövaidlused, kus muu hulgas on tõstatatud töökiusamise teema. Vaidlusi sel teemal on olnud nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtutes. Teemat on arutatud juba ka Riigikohtus, mis andis selles küsimuses hinnangu 6. juuni 2019. aasta otsuses haldusasjas nr 3-17-842.

Ülitundlikkus on omadus, mida esineb umbes 15-20% elanikkonnast - seega ei ole see väga haruldane.