töökeskkond

Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Piret Kaljula selgitab, millised on töötaja õigused, kui tema kõrvalkabineti kolleeg kahtlaselt köhib ja ise koju minna ei kavatse.

Juba aastaid on paljud tööandjad panustanud inspireerivate töökeskkondade kujundamisse. Ühelt poolt on see aidanud kujundada ettevõtte kuvandit nii töötajate, tulevaste töötajate kui ka klientide silmis. Teisalt on paljusid mõjutanud ka usk, et inspireerivates kontorites ongi inimesed loovamad ja pühendunumad.

Suurema osa oma tööajast veedab kontoritöötaja kontoris arvuti taga. Nii võivad silmad punetada, vett joosta või isegi kipitada. Miks see nii on ja kuidas seda leevendada, räägib Südameapteegi proviisor Aleksandr Sei.

Tööinspektsiooni nõustamisjurist Leonid Siniavski selgitab, kas tööandjal on õigus kontrollida töötaja joovet ja mis saab siis, kui töötaja kontrollist keeldub.

Selline tulemus selgus hiljuti kõigis Balti riikides korraldatud uuringust, milles osales üle 1500 inimese. Ligi pooled küsitletutest kaaluksid praeguselt töökohalt lahkumist, kui nad leiaksid midagi normaalsemat. Uuringu korraldajad soovisid täpsustada, mida inimesed töö puhul normaalseks peavad.

Inimene ei ole robot ega saa olla vaid passiivne tööülesannete täitja või „mutrike” suures masinavärgis nimega Organisatsioon. Igaühel meist on oma mõtted, tunded, teadmised, oskused, võimed, vajadused, huvid ja eelistused. Vahel me väsime, tunneme tüdimust, igavust, ärevust või apaatiat, satume konfliktidesse, tajume liigset pinget või avastame, et tööd on liiga palju või hoopiski liiga vähe või me ei näe tehtaval tööl mõtet.