Maksugurmaanidele | Euroopa Kohus selgitab: siirdehinna korrigeerimine võib olla käive – kui selle taga on päris teenus
Euroopa Kohus selgitas värskes Arcometi kaasuses, et siirdehinna korrigeerimist ei saa käsitada pelgalt raamatupidamisliku kohandusena. Kui emaettevõte teeb tütarfirmale päriselt tööd ja nende eest makstakse siirdehinna reeglite järgi, siis tuleb sellelt tasuda käibemaksu.
Ernst & Young Balticu juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling
Foto: Raul Mee
Käibemaksudirektiivi artikli 2 lõike 1 punkt c sätestab, et käibemaksuga maksustatakse teenuste osutamine tasu eest liikmesriigi territooriumil maksukohustuslase poolt, kes sellena tegutseb. Artikli 9 lõike 1 teine lõik täpsustab, et „majandustegevus“ hõlmab tootja, ettevõtja või teenuseosutaja mis tahes tegevust, sh kaevandamis- ja põllumajandustegevust ning kutsealast tegevust. Majandustegevusena käsitatakse eelkõige materiaalse või immateriaalse vara kasutamist kestva tulu saamise eesmärgil.
Tasuta teenust tavaliselt ei maksustata käibemaksuga, kuid on erandeid. Näiteks kui ettevõtja osutab teenust oma töötajatele või kasutab ettevõtte vara isiklikuks tarbeks, võib tekkida maksukohustus. Kaks Euroopa Kohtu lahendit näitavad, kus kulgeb piir tasuta ja tasulise teenuse vahel.
Kas ettevõtja võib sattuda olukorda, kus ta peab maksma käibemaksu samalt tehingult mitu korda? Euroopa Kohus andis oma vastuse vaidluses Tšehhi ettevõtete käibemaksupettuse ümber.
Kinnisasja müügil käibemaksu vabatahtlik lisamine nõuab õigeaegset kirjalikku teavitamist maksuhaldurile. Kuid milliseid dokumente saab pidada piisavaks teavituseks ja millal on tegemist puudulike vorminõuetega?
Sihtotstarbeliste toetuste käibemaksukäsitlus on ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele tekitanud mitmeid küsimusi. Euroopa Kohtu hiljutised lahendid toovad selgust, millal loetakse toetus maksustatava teenuse hinnaga seotud tasuks ja millal mitte.