Petturid said võltsarvetega Eesti firmadelt kätte 300 000 eurot
Novembris teavitati riigi infosüsteemi ametit (RIA) neljast arvepettuse juhtumist Eestis, mille kahju oli firmadele kokku ligi 300 000 eurot. Kõige sagedamini tuleb e-kirja teel võltsarve otse raamatupidajale.
Arvepettuse puhul saadetakse ettevõttele või asutusele koostööpartneri nimel võltsarve, teatas amet. See erineb ehtsast arvest enamasti vaid muudetud pangakonto andmete poolest, mistõttu võib pettus kergesti õnnestuda. Ettevõte kannab teadmatult raha kurjategijatele, koostööpartner aga ootab jätkuvalt ülekannet.
Arveid saatvate klientide vestlustesse sisse häkkides on küberpättidel näiteks võimalik dokumentidel ära vahetada pangakonto number, tõdes OÜ Finants ja Marketing juhatuse liige Kaire Tammer pärast õppeküberrünnakus osalemist.
Raamatupidamispettused põhjustavad tõsist kahju, paljudel juhtudel hävitavad lõpuks ettevõtte ning toovad kahju neile, kes on firmat usaldanud. Seega on oluline osata ära tunda ja märgata pettuse märke ja neid ennetada.
Üha enam ettevõtteid loobub traditsioonilisest majasisesest raamatupidamisest ja eelistab paindlikumat lahendust teenusena sisseostmise näol. Miks see trend on tulnud ning kui edukalt ettevõtted seda praktikas rakendavad, selgitab raamatupidamisettevõtte K&R Äriteenused OÜ asutaja ja juht Karin Buström.