Kas kindlustusleping kaitseb ettevõtjat või tekitab hoopis turvatunde
Kas ettevõtte kindlustus kaitseb päriselt nende riskide eest, mida ettevõtja kõige rohkem kardab? Sageli selgub vastus alles siis, kui kahjujuhtum on juba toimunud.
Advokaadibüroo Lindeberg partner ja vandeadvokaat Kardo Karon
Foto: Andres Laanem
Saates „Teabevara tund“ räägime seekord ettevõtete kindlustusest ning sellest, millistele küsimustele peaks iga juht ja ettevõtja oma kindlustuskaitset hinnates vastuse leidma. Juttu tuleb juhatuse liikme vastutuskindlustusest, küberkindlustusest, ärikatkestuse kindlustusest, lepingupartnerite nõutud vastutuskindlustusest ning olukordadest, kus kahju võib lõpuks siiski ettevõtte enda kanda jääda.
Negatiivne omakapital, järjestikused kahjumid, pingeline likviidsus. Tegevusaruandes seisab tuttav lause: "Tulevaste perioodide positiivse tulemusena katame kahju ära." Audiitor on näinud seda lauset sadu kordi ja kunagi pole see sobinud.
Kas sundida panku ülekandeid rangemalt kontrollima või võtta kasutusele uus raamatupidamisprogramm, et raamatupidajaid kaitsta petturite eest? Ettevõtjad kurdavad, et esimene ei pruugi kaitsta kurjategijate eest ja teine on liiga kallis.
Kuigi äriregistri andmed on tasuta kättesaadavad, kasvab professionaalsete äriinfoteenuste nõudlus, sest ettevõtted ei soovi maksta kinni juhtide ebaefektiivset käsitööd ega tugineda aegunud algallikatele.
1. jaanuaril 2026 jõustunud küberturvalisuse seaduse muudatus laiendas oluliselt nende ettevõtete ringi, kes peavad hindama oma kohustusi ja teavitama RIA-t – see tähendab, et raamatupidamisbüroodel tasub olla valmis klientide küsimusteks ning märgata võimalikke riske juba aruandluse ja nõustamise käigus.
2026. aasta on alanud majanduses heitlikult ning maksureeglid nõuavad ettevõtjatelt varasemast rohkem tähelepanu. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts selgitab, millised muudatused mõjutavad enim auto kasutamist, laenusuhteid ja dividendide maksustamist ning kus peituvad suurimad riskikohad.