Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kaugtõestamine – võimalus teha notariaalne tehing ka kodus
Tänavu 1. veebruaril võeti notariaalsete tehingute tegemisel kasutusele kaugtõestamine, mis on samaväärne tavalise ehk notari juuresolekul tõestamisega, kirjutab Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Brigitta Jõgi.
Hiljaaegu käivitunud notariaalse kaugtõestamise võimalused laienevad oluliselt. Edaspidi on võimalik tõestada ka näiteks kinnisvaratehinguid üle videosilla, oma kodust või kontorist lahkumata. Kuigi esialgu oli uut lahendust kavas katsetada järk-järgult, siis koroonaviiruse leviku piiramiseks ning samas oluliste riiklike teenuste tagamiseks, otsustas justiitsministeerium kiirendada kaugtõestuse rakendamist.
Tõenäoliselt ei ole Eestis ühtegi korteriühistu juhatuse liiget, kes poleks pidanud tegelema korteriühistu elanike hulka kuuluvatelt võlgnikelt võlgnevuste sissenõudmisega.
Iduettevõtted nõuavad riigikogult äriseadustiku muutmist, millega pääseksid notaritest ja tooksid Eestisse igal aastal ligi 300 miljonit eurot väliskapitali. Notarite meelest pole seaduse muutmine hea mõte.
Järgmised aastad toovad palgaarvestusse kaks üsna erinevat muutust. Euroopa Liidu palgaläbipaistvuse direktiiv sunnib tööandjaid senisest süsteemsemalt vaatama, mille alusel töötajatele palka makstakse, samal ajal liigub Maksu- ja Tolliamet (MTA) deklaratsioonipõhiselt aruandluselt andmepõhise mudeli poole. Raamatupidamisbüroo Vesiir juht ja omanik Enno Lepvalts leiab, et enne uute kohustuste saabumist tasub üle vaadata, kuidas ettevõtte senised süsteemid kannatavad läbipaistvamat vaatamist.