Kaugtõestamine – võimalus teha notariaalne tehing ka kodus
Tänavu 1. veebruaril võeti notariaalsete tehingute tegemisel kasutusele kaugtõestamine, mis on samaväärne tavalise ehk notari juuresolekul tõestamisega, kirjutab Grant Thornton Balticu õigusnõustaja Brigitta Jõgi.
Kaugtõestamine kui innovaatiline lahendus on videosilla abil tehtav tõestamistoiming Eesti notari ja välismaal oleva eestlase või e-residendi vahel. Seega peab tehinguosalisel olema kas Eesti Vabariigi isikutunnistus või e-residendi kaart. E-residentsuse taotlejaid oli 2018. aasta veebruari seisuga 27 069.[1] Kaks aastat hiljem oli neid juba ligi 50 000.[2] Seetõttu on kaugtõestamise võimaldamine ehk tehingute tegemine distantsilt olnud kahtlemata vajalik Eestis äritegevuse soodustamiseks. Kaugtõestamine sai alates 1. veebruarist 2020 võimalikuks Eesti välisesindustes Helsingis, Stockholmis, Brüsselis, Riias ja Londonis.[3]
Hiljaaegu käivitunud notariaalse kaugtõestamise võimalused laienevad oluliselt. Edaspidi on võimalik tõestada ka näiteks kinnisvaratehinguid üle videosilla, oma kodust või kontorist lahkumata. Kuigi esialgu oli uut lahendust kavas katsetada järk-järgult, siis koroonaviiruse leviku piiramiseks ning samas oluliste riiklike teenuste tagamiseks, otsustas justiitsministeerium kiirendada kaugtõestuse rakendamist.
Tõenäoliselt ei ole Eestis ühtegi korteriühistu juhatuse liiget, kes poleks pidanud tegelema korteriühistu elanike hulka kuuluvatelt võlgnikelt võlgnevuste sissenõudmisega.
Iduettevõtted nõuavad riigikogult äriseadustiku muutmist, millega pääseksid notaritest ja tooksid Eestisse igal aastal ligi 300 miljonit eurot väliskapitali. Notarite meelest pole seaduse muutmine hea mõte.