Alates 1. jaanuarist 2020 peavad kõik ametlikud tõlked nii eesti keelest võõrkeelde kui võõrkeelest eesti keelde olema teinud ainult vandetõlgid.
Nüüd peavad kõik ametlikud tõlked olema vandetõlgi tehtud
  • Foto: pixabay
„Vandetõlgi institutsioon on loodud vajaduse tõttu kindlustada õigustõlke kõrge kvaliteet ja ennetada probleeme. Notar, kes kinnitab tõlkija allkirja õigust, peab veenduma, et tõlk, kelle allkirja ta kinnitab, on pädev. Siiski ei kontrolli notar tõlkija allkirja õigust kinnitades tõlke sisu ja kvaliteeti ega võta selle eest vastutust,“ selgitas justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep.
„Vandetõlgi jaoks on aga dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine peamine ametitegevus. See tähendab täieliku vastutuse võtmist tõlke usaldusväärsuse, kvaliteedi ja vastavuse eest originaaldokumendile,“ lisas Peep.
Vandetõlgi seadus jõustus juba 1. jaanuaril 2014 ehk kuus aastat tagasi. 2015. aastast algas üleminekuperiood, mis kestab 2020. aasta saabumiseni. Alates 2015. aastast anti vandetõlkidele ametlike tõlgete tegemise ainupädevus eesti keelest võõrkeelde. Kehtiva seaduse järgi saavad tõlkida eesti keelest võõrkeelde dokumente, mille tõlge peab välisriigi õigusakti järgi olema ametlik või kinnitatud, üksnes vandetõlgid. Võõrkeelest eesti keelde võib tõlge olla kas vandetõlgi tehtud või notari kinnitatud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele