Kui varem olid ajakohased kaugtöölahendused sageli lisamugavus, siis praegu võib neist sõna otseses mõttes saada elu ja surma küsimus, mis pidurdab märgatavalt näiteks eluohtliku koroonaviiruse levikut. Iga personalitöötaja võiks juba praegu küsida IT-osakonnast, kas kõigil ettevõtte töötajatel on võimalus teha kodus kaugtööd, sest viiruse kontorisse jõudes on juba hilja hakata kaugtöölahendusi looma.

- Datafoxi müügijuht Kristo Keiv.
Kurikuulus koroonaviirus COVID-19 on praeguseks tõsisemalt ka Eestit puudutanud: nakatanute arv kasvab, jäetakse ära lende riskipiirkondadesse ja suletud on esimene kool. Kardetavasti jõuab viirus ka meie ettevõtetesse ja võib tekkida vajadus hakata kontoritäite kaupa inimesi karantiini panema. Et aga töö firmades sellises olukorras täielikult ei katkeks, tuleks võimalikult kiiresti luua kõigile töötajatele turvalised kaugtöölahendused.
Turvalised kaugtöövõimalused tuleb luua enne viirusepuhangut
Oluline on aga tagada inimestele võimalus teha tööd kodus veel enne, kui esimene kolleeg on koroonaviirusesse nakatunud. See võib kõlada julmalt, aga kui viirus on juba majja toodud, ei tohi ilmselt ükski IT-spetsialist hakata viirusekandja arvutit seadistama.
Kaugtöölahenduse loomine keskmise suurusega Eesti ettevõttes võib olenevalt IT-süsteemide keerukusest võtta aega paarist tunnist paari päevani. Väga tähtis on aga see, et kriisi puhkedes ei unustataks ära elementaarseid infoturbenõudeid. See tähendab, et kui töötajad töötavad kodust, siis peab ettevõtte andmeid kaitsma sõltumata asukohast. Toimiv lahendus selleks on krüpteeritud VPN-ühenduste (Virtual Private Network) kasutamine, mis eeldab, et ettevõttes on olemas virtuaalse või füüsilise VPN-server, seadistatakse ümber tulemüür ning kõigi töötajate arvutitesse paigaldatakse VPN-tarkvara. Lisameetmena tasub määrata olulistele failidele kasutusõigused, et neid saaks avada üksnes need inimesed, kellel selleks õigus on.
Eriti kriitiline on olukord siis, kui osa inimesi kasutab tööl lauaarvuteid ning kodus on võimalik teha tööd üksnes koduarvutiga. Esimene soovitus on võimalus mitte lubada koduarvutitest ligipääsu ettevõtte süsteemidesse ja rentida pigem IT-meeskonna kontrolli all olevad sülearvutid.
Koduarvutite kasutamine kaugtööks on riskantne
Kui sülearvuteid pole võimalik rentida, tuleb kõik koduarvutid ennetavalt viiruste ja pahavara suhtes üle kontrollida ning kindlasti paigaldada neisse keskselt juhitav infoturbelahendus, mis lisaks arvuti kaitsmisele raporteerib ka erinevatest ohtudesse. See toimib nii, et kui arvutisse satub näiteks lunavara ja hakkab kõvaketast krüpteerima, siis annab viirusetõrje sellest teada kesksüsteemile. Seepeale lülitab tulemüür konkreetse masina ettevõtte võrgust välja, et nakatanud arvuti ei saaks pahavara üle kaugtöölahenduste ettevõtte serveritesse edasi levitada. Kui viirusetõrje suudab ohu kõrvaldada, raporteerib see uuesti kesksüsteemile, et riskid on maandatud ning tulemüür taastab seadme ühenduse ettevõtte võrguga.
Kindlasti võib tekkida küsimus, miks kaugtöölahendustest rääkida personalitöötajatele, kui pigem on tegemist tehnoloogilise küsimusega? Personalitöötajate roll on see, et nõuda oma organisatsioonis juba ennetavalt kaugtöölahenduste olemasolu, sest viiruse kohale jõudes ning töötajaid koju karantiini saates saab see personalitöötaja probleemiks.
Teiseks võiks personaliinimesed mõelda töökorralduslikele meetmetele, mis samuti piiravad nii koroona- kui ka teiste viiruste levikut. Näiteks peaks praegu olema elementaarne, et nohune ja köhiv töötaja ei tule avatud kontorisse ega koosolekutele teisi nakatama. Sellisele ohtlikule käitumisele ei ole mingit õigustust, sest tänapäeva tehnoloogiliste vahendite kaudu virtuaalselt koosolekutel osalemine on imelihtne. Enamasti on taolised lahendused uuemates Office’i tarkvara versioonides juba olemas ning nende kasutuselevõtt eeldab eeskätt reeglites kokkuleppimist ja töötajate teavitamist.
Seotud lood
Kuna Hiinast vallandunud uus viirus COVID-19 on tänaseks levinud üle maailma, siis tuleks koroonaviiruse leviku piiramiseks teha üht-teist ka tööandjatel. Mida ja kuidas täpselt, selgitab Minudoc.ee perearst Sergey Saadi.
Koroonaviiruse leviku hirm on avaldanud mõju ka eurole, mille jaoks on 2020. aasta alanud nutusena.
Kaugtöö ja paindlik tööaeg on muutumas meie töökultuuris üha tavalisemaks. Paindlik töökorraldus võib olla kasulik ja meelepärane lahendus nii tööandjale kui ka töötajale, ent kui suhtuda tingimuste kokkuleppimisse kergekäeliselt, võidakse toimivate lahenduste asemel tekitada hoopis probleeme.
HRX on pereettevõtte taustaga rahvusvaheline logistikaettevõte, mis teenindab aastas enam kui 5000 klienti ning toimetab kohale üle 400 000 saadetise kogu Euroopas.