Kuidas luua turvalised kaugtöövõimalused enne viirusepuhangut?

Eriti kriitiline on olukord siis, kui osa inimesi kasutab tööl lauaarvuteid ning kodus on võimalik teha tööd üksnes koduarvutiga. Esimene soovitus on võimalus mitte lubada koduarvutitest ligipääsu ettevõtte süsteemidesse ja rentida pigem IT-meeskonna kontrolli all olevad sülearvutid.

Kui sülearvuteid pole võimalik rentida, tuleb kõik koduarvutid ennetavalt viiruste ja pahavara suhtes üle kontrollida ning kindlasti paigaldada neisse keskselt juhitav infoturbelahendus, mis lisaks arvuti kaitsmisele raporteerib ka erinevatest ohtudesse. See toimib nii, et kui arvutisse satub näiteks lunavara ja hakkab kõvaketast krüpteerima, siis annab viirusetõrje sellest teada kesksüsteemile. Seepeale lülitab tulemüür konkreetse masina ettevõtte võrgust välja, et nakatanud arvuti ei saaks pahavara üle kaugtöölahenduste ettevõtte serveritesse edasi levitada. Kui viirusetõrje suudab ohu kõrvaldada, raporteerib see uuesti kesksüsteemile, et riskid on maandatud ning tulemüür taastab seadme ühenduse ettevõtte võrguga.

Kindlasti võib tekkida küsimus, miks kaugtöölahendustest rääkida personalitöötajatele, kui pigem on tegemist tehnoloogilise küsimusega? Personalitöötajate roll on see, et nõuda oma organisatsioonis juba ennetavalt kaugtöölahenduste olemasolu, sest viiruse kohale jõudes ning töötajaid koju karantiini saates saab see personalitöötaja probleemiks.

Teiseks võiks personaliinimesed mõelda töökorralduslikele meetmetele, mis samuti piiravad nii koroona- kui ka teiste viiruste levikut. Näiteks peaks praegu olema elementaarne, et nohune ja köhiv töötaja ei tule avatud kontorisse ega koosolekutele teisi nakatama. Sellisele ohtlikule käitumisele ei ole mingit õigustust, sest tänapäeva tehnoloogiliste vahendite kaudu virtuaalselt koosolekutel osalemine on imelihtne. Enamasti on taolised lahendused uuemates Office’i tarkvara versioonides juba olemas ning nende kasutuselevõtt eeldab eeskätt reeglites kokkuleppimist ja töötajate teavitamist.