Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aju ei vaja raha ega šokolaadi – naeratusel on palju parem mõju
Naeratamine vähendab uuringute kohaselt stressi. Siin on veel neli põhjust, miks tasub tihti naeratada:
1. Naeratamine teeb õnnelikuks ja aitab elus edukas olla.
Kalifornia Berkeley ülikoolis uuriti kolmekümne aasta jooksul õpilaste fotosid kooli aastaraamatus. Samal ajal jälgiti nende heaolu ning edu. Õnnelikkuse tegureid võrreldi inimeste naeratusega. Nendeks teguriteks olid: Kui pikk ja õnnelik on nende abielu, kui kõrged tulemused saavad nad heaolu mõõtvates testides ning kui innustavad on nad teiste inimeste jaoks.
Uuringu tulemus oli vägagi üllatav: Mida laiem oli õpilase naeratus, seda õnnelikum ta oli ja paremad tulemused kõikides eelpooltoodud punktides sai.
2. Naeratamine pikendab eluiga
On uuritud, et õnnelikud inimesed elavad kauem. Wayne State ülikooli uurimus aastast 2010 testis, kas naeratamise järgi on võimalik prognoosida inimese eluiga. Teadlased kasutasid pesapalli mängijate postkaarte aastast 1952.
Kui siis vaadati, kes neist mängijatest on veel elus, selgus, et need on need, kes naeratasid. Tõsised kaaslased olid elanud keskmiselt 72,9 aastaseks, kui naeratajate oodatav eluiga oli keskmiselt 79,9 aastat.
3. Naeratus toodab ajus heaolu hormoone
Teatakse, et naeratamine toodab ajus endorfiine, serotoniini ja dopamiini. Suurbritannia uuring võttis otseselt vaatluse alla naeratuse mõju heaolu tundele.
Uuringus osalejatele näidati pilte nende sõpradest ja pereliikmetest ning avaliku elu tegelastest, kes naeratasid. Vahepeal näidati pilte rahast ning šokolaadi andmisest. Samal ajal teostati osalejate ajule magnetresonantsuuring ning mõõdeti pulssi.
Selgus, et lapse naeratus tekitas sama palju heaolu tunnet kui 2000 šokolaadi või 16000£ saamine.
Hetkel kuum
Armsa inimese naeratus tekitas meelehead 600 šokolaaditahvli või 8500£, sõbra naeratus 145£ ja 200 šokolaaditahvli väärtuses.
Uuringust ei selgunud, kui suured šokohoolikud uuritavad olid.
Mis aga oli huvitav – testitavad reageerisid näiteks poliitikute ja kuningakoja liikmete naeratustele vastupidiselt. Ebasiirad naeratused tunti ära ja neid peeti reserveerituks ning ebausaldusväärseteks.
4. Ka näideldud naeratusel on positiivne mõju
Naeratus on nakkav, nagu haigutuski. Teame, et aju mandelkeha reageerib teiste näoilmetele. Huvitav on, et naeratus mõjutab mandelkeha isegi siis, kui naeratus on jõuga esile manatud. See on selgunud nii Müncheni tehnikaülikooli magnetresonantsuuringus kui ka aastal 2014 tehtud uuringus, kus uuringus osalejate näolihastesse süstiti botoxit.
Teisisõnu, aju ei hooli, mis tujus sa oled. Kui näolihased on naerul, siis aju oletab, et nüüd on tore ja meelehea hormoonid hakkavad tööle.
Niisiis, unusta hammaste krigistamine, kui olukord on kehv, vaid proovi hoopis naeratada!
Allikas: tööheaolu.ee
Enimloetud
3
4
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele