Kavandatav muudatus käibemaksuseaduses laiendab kreeditarve esitamise võimalusi, kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
Rahandusministeerium esitas 2019. aasta augusti lõpul Vabariigi Valitsusele käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille üks punkt näeb ette võimaluse esitada kreeditarve põhjusel, et klient ei tasu kauba või teenuse eest. Nimetatud eelnõus on olulisi muudatusi rohkem, aga nendest pikemalt järgmistel kordadel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Käibemaksu objektiks on kauba müük või teenuse osutamine tasu eest. Kusjuures oluline on see, et müüdava kauba või teenuse ja nende eest vastu antava tasu vahel oleks otsene põhjuslik seos. Teiste sõnadega, pooled lepivad kokku kauba müügis või teenuse osutamises ja sellele järgneb tasu. Kui aga tasu makstakse, aga konkreetset vastusooritust ei järgne, siis ei ole tegemist käibega käibemaksudirektiivi tähenduses.
Impordi käibemaksu kohustus tekib riigis, kus kaup tegelikult tarbimisse lubati, kirjutab Ernst & Young Baltic AS-i juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
Käibemaks tuleb müüjal riigile maksta isegi siis, kui arve on ostjale saadetud puudustega, kirjutab Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling.
Praktikas on mõnikord küsimusi tekitanud, millal toimub maksuarvestuse tagasiulatuv ja millal edasiulatuv korrigeerimine? Lühidalt võib küsimusele vastata nii, et tagasiulatuv korrigeerimine toimub maksudeklaratsiooni parandamisel ja edasiulatuv (jooksev) korrigeerimine toimub maksuseaduses või määruses ettenähtud erijuhul.