Ruumi temperatuur mõjutab erinevalt meeste ja naiste intellektuaalset võimekust, näitab USC Marschall School of Business’is tehtud uuring.
USA teadlased on leidnud, et naised sooritavad paremini matemaatilisi ja verbaalseid oskusi hindavaid ülesandeid soojemas ruumis ja mehed jällegi külmemas.
Ka varasematest uuringutest on teada, et naistele meeldib kõrgem ruumi temperatuur kui meestele, aga ükski varasem teaduslik uuring ei ole välja selgitanud, kuidas mõjutab see naiste ja meeste kognitiivset võimekust, selgitavad teadlased.
Tööruumide temperatuuri reguleerimine võib mõjutada tootlikkust
Teadlased värbasid 543 saksa üliõpilast sooritama loogilisi matemaatilisi ja keelelisi võimeid mõõtvaid teste eri temperatuuridega ruumides. Üks ruum oli 16-kraadise ja teine üle 32-kraadise temperatuuriga.
Üliõpilastele lubati rahaline auhind, mille suurus sõltus õigete vastuste hulgast. Osalejatest 41% olid naised. Uuringus selgus, et naisõpilased said rohkem õigeid vastuseid soojas ruumis, meesõpilased said aga paremini hakkama jahedas ruumis. Ruumi temperatuuril oli suurem mõju naiste kognitiivsele võimekusele kui meeste omale.
Teadlased tõstsid esile, et kuna uuringus osalejad olid ühest demograafilisest grupist, siis temperatuuri mõju ei pruugi olla samasugune ka teistel gruppidel. Sellest hoolimata arvavad teadlased, et töökohtade tootlikkust on võimalik tõsta ruumi temperatuuri reguleerides.
Naistel hakkab meestest kergemini külm
On teada, et naistel hakkab meestest kergemini külm. Osaliselt juhtub see seetõttu, et mehed on naistest lihaselisemad ja lihas toodab rasvast enam soojust. Kuna inimesed veedavad suurema osa ajast siseruumides, on oluline leida ehitiste planeerimise ja kasutuse puhul sobivaid lahendusi. Tuleb aga meeles pidada, et suurem osa kütte- ja jahutussüsteemidest põhineb endiselt 1960. aastatel tehtud arvestustel, mis võtsid arvesse keskmise mehe mõõte, toonitab 2015 aastal avaldatud Nature Climate Change väljaanne.
Allikas:
tooheaolu.ee (tõlgitud veebilehelt mtvuutiset.fi)
Seotud lood
Tööinspektsiooni töökeskkonna konsultant Kristi Uusmaa selgitab, kas ja kui põhjalikult peab töötaja riskianalüüsiga tutvuma.
Tööinspektsiooni töötervishoiu tööinspektor Kaja Niinlaup selgitab, kas töötajal on õigus keelduda töötervishoiukontrollist.
Tuletame meelde, milliseid maksuaspekte tuleb silmas pidada prillide või muude nägemisteravust kompenseerivate abivahendite hüvitamisel töötajale ning millistel juhtudel laienevad hüvitamise võimalused ka muudele silmade pingutamist nõudvatele töödele.
Sotsiaalministeeriumi koostatud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsus on saanud palju vastukaja, leidnud nii toetust kui ka vastuseisu. Eelkõige nenditakse, et teema on oluline, kuna ei saa salata, et inimeste tervena püsimine ja tööturul kaua aktiivsena osalemine on kõigi huvides. Ometi on väljatöötamiskavatsuses mitmeid kitsaskohti, millest tulenevalt on mitmed organisatsioonid ja huvigrupid selle suhtes vastumeelsust väljendanud, leides, et väljatöötamiskavatsuses püstitatud eesmärke ei ole selles kirjeldatud kujul võimalik saavutada. Anname ülevaate kavandatavate muudatuste kriitikast erinevate huvigruppide pilgu läbi.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.