Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kohustuslik tööõnnetuskindlustus
Sotsiaalministeeriumi koostatud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsus on saanud palju vastukaja, leidnud nii toetust kui ka vastuseisu. Eelkõige nenditakse, et teema on oluline, kuna ei saa salata, et inimeste tervena püsimine ja tööturul kaua aktiivsena osalemine on kõigi huvides. Ometi on väljatöötamiskavatsuses mitmeid kitsaskohti, millest tulenevalt on mitmed organisatsioonid ja huvigrupid selle suhtes vastumeelsust väljendanud, leides, et väljatöötamiskavatsuses püstitatud eesmärke ei ole selles kirjeldatud kujul võimalik saavutada. Anname ülevaate kavandatavate muudatuste kriitikast erinevate huvigruppide pilgu läbi.
Eesmärk luua tööandjaile motiveeriv ja ühiskonnale tõhus kindlustussüsteem
Väljatöötamiskavatsuse eesmärk on luua tööõnnetuste hüvitamiseks kindlustusel põhinev süsteem, mis motiveeriks tööandjaid töökeskkonda parandama ja tööõnnetusi ennetama, vähendades pikas perspektiivis ühiskonna rahalist koormust. Väljatöötamiskavatsust on selgitatud läbi kahe peamise probleemi:
- esiteks on tööandjate motivatsioon töökeskkonda panustada ja tööõnnetusi ennetada piiratud;
- teiseks ei hüvitata töötajale kahjusid tema vajadustest lähtudes ning kahjuhüvitise saamine tööandjalt on keeruline ja aeganõudev.
Tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamine tuleks siduda tervikuks
Kavandatav tööõnnetuskindlustus käsitleb ainult ühte osa tööga seotud tervisekahjustustest – tööõnnetusi – ja jätab täielikult tähelepanuta tööga seotud haigused (sh kutsehaigused). Eesti Töötervishoiuarstide Selts leiab, et kutsehaiguste kindlustamist ja tööõnnetuste kindlustamist tuleks käsitleda koos ühes seaduses, kuna nii tekkemehhanism, ennetusabinõud kui ka tagajärjed on kattuvad. Eesti Töötervishoiuarstide Selts on viidanud ka sellele, et väljatöötamiskavatsuse rõhuasetus on paigast ära, kuivõrd töövigastused moodustavad ainult 22 protsenti kõikidest tööga seotud terviseprobleemidest.
Loe lisaks sarnasel teemal:
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon on samuti väljatöötamiskavatsuse ühe puudusena rõhutanud, et tähelepanuta on jäetud tööga seotud haigused, ning asunud seisukohale, et nimetatud teemad tuleb ühendada ja koos läbi vaadata. Samuti on tehtud ettepanek luua selge käsitlus raskete ja kergete tööõnnetuste eristamiseks ning luua tööga seotud haiguste kaasaegne käsitlus. Seisukohale, et tööõnnetuskindlustuse eelnõu väljatöötamise kavatsus tuleks siduda töötervishoiuga, et tekiks kompleksne kindlustus, on asunud ka Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon.
Tööandjate kulude kasvule pole leitud katteallikaid
Tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsuse kohaselt puudutab kindlustus kõiki töötajaid ja tööandjaid. Väljatöötamiskavatsuses on sihtrühmana määratletud 71 650 tööandjat, kellele muutuks töötajate kindlustamine kohustuslikuks. See mõistagi toob tööandjatele täiendavad kulud, mis võib pidurdada töötajate sissetulekute tõusu. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsatsiooni hinnangul on tööandjate igapäevased kulutused just tööga seotud haigestumiste ärahoidmiseks süstemaatilise riskihindamise, ennetavate meetmete rakendamise, tervisekontrolli ja muu taolise näol juba täna väga suured ning paljudele väiksematele ja maapiirkondades tegutsevatele ettevõtetele üle jõu käivad.
Seoses väljatöötamiskavatsusega on sotsiaalministeerium väitnud, et uus kindlustus kehtestatakse, ilma et tööandjate kulud kokkuvõttes kasvaksid. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt ei finantseerita tööõnnetustega seotud kulusid enam tööjõumaksudest, kuid samas ei nähta kavatsuses ette seniste tööjõumaksude proportsionaalset vähendamist. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit leiab, et kohustusliku tööõnnetuskindlustuse väljatöötamisega jätkamine eeldab samaaegselt eelnõude väljatöötamist, mis võimaldaksid seniste tööjõumaksude proportsionaalset vähendamist. Võimalikku kulude kasvu on kavatsuse peamise probleemina näinud ka Eesti Tööandjate Keskliit, kuna kavatsusest ei nähtu, mis olemasolevas süsteemis muutub ning kust leitakse katteallikad, et võimaldada tööandjate kulusid samale tasemele jätta.
Töötajate kaitse võib väheneda
Hetkel kuum
Suurenev kulu töölepingu alusel töötava töötaja kohta võib motiveerida tööandjaid kasutama senisest rohkem võlaõiguslikke lepinguid, kuna kavandatav kohustuslik kindlustus ei laieneks isikutele, kellel on iseseisev otsustuspädevus. See omakorda vähendab aga tööd tegeva isiku kaitset, mida tööleping võrreldes teiste võlaõiguslike lepingutega võimaldab. Kohustuslik kindlustus ei hõlma muu hulgas ka juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmeid, FIE-sid ning loovisikuid.
Nii Tööinspektsioon kui ka Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon on asunud seisukohale, et loovisikuid ei või kaitse alt välja jätta. Tööinspektsioon leiab, et kindlustussüsteem peab looma võimaluse erisusteks ning kindlustatute ringi määramisel tuleb arvestada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse laienemisega, valdkonnas toimunud tööõnnetustega ning kahjulike tagajärgedega töötegijatele või teenuse osutajatele. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon leiab, et tööturul toimunud tegelikud muutused ei taga praeguses õigusruumis adekvaatseid töösuhete lepinguid ja uus regulatsioon peaks võimaldama ühetaolise kaitse erinevates haldusalluvustes ja töövormides olevatele isikutele.
Riskitaset hindava kindlustusandja otsustusõiguse tõttu kasvavad kindlustuskulud
Väljatöötamiskavatsuse kohaselt rakendatakse erakindlustusel põhinevas hüvitussüsteemis konkreetse ettevõtte riskitasemest sõltuvaid kindlustusmakseid, kusjuures ettevõtte riskitaset hindab kindlustusandja. Kindlustusandjatel tekib aja jooksul kompetents hinnata töökeskkonna ohutust, töökeskkonnas olevaid riske ja ohutusmeetmeid. Eesti Tööandjate Keskliit on väljendanud muret, et kuna lõpliku metoodika ja maksumuse määrab kindlustusandja, ei saa eelnõu väljatöötajad garanteerida kulude samaks jäämist tööandjatele, ja on seisukohal, et tööandjate kulud kasvavad.
Ettevõtjate motivatsioon panustada töökeskkonda ei tugevne
Väljatöötamiskavatsuse kohaselt motiveerib individuaalne riskipõhine lähenemine tööandjaid töökeskkonda parandama ja tööga seotud tervisekahjustusi ennetama. Väljatöötamiskavatsuses lähtutakse seisukohast, et mida rohkem sõltub kindlustusmakse suurus ettevõtte töökeskkonna olukorrast ja tööandjate tegevusest töökeskkonna parandamisel, seda suurem on tööandja motivatsioon järgida töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ja seeläbi ennetada tööõnnetusi. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on asunud seisukohale, et muudatus ei suurenda tööandjate motivatsiooni panustada senisest enam töökeskkonda, ja peab võimalikuks, et kindlustusandjad lähtuvad riskitaseme määramisel sektori keskmisest tasemest, mitte konkreetse ettevõtte panusest töökeskkonda, mis omakorda mõjutab töökeskkonda panustamist negatiivselt.
Eakamate töötajate diskrimineerimisoht võib suureneda
Väljatöötamiskavatsuses esitatud kujul võib tööõnnetuskindlustus kaudselt soodustada töötajate diskrimineerimist. Tavapäraselt sõltub kindlustusmakse suurus ka sellest, kas kindlustusrisk on varem realiseerunud. See tähendab, et kui ettevõttes on varem tööõnnetus toimunud, siis on suure tõenäosusega järgmisel perioodil kindlustusmakse suurenenud. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul võib kohustuslik kindlustus viia olukorda, kus tööandjad hakkavad eelistama neid töötajaid, kes on hoolsamad ja kellel on väiksem risk sattuda tööõnnetusse, mistõttu väheneb tööandjate motivatsioon võtta tööle ja tööl hoida eakamaid töötajaid.
Töövõtjate motivatsioon olla hoolikas võib väheneda
Väljatöötamiskavatsuses jäetakse arvestamata, et paljude tööõnnetuste põhjuseks ei ole tööandjapoolne töötervishoiu- või tööohutusnõuete eiramine. Sageli on tööõnnetused põhjustatud inimeste hooletusest või töötajatepoolsest tööohutusnõuete eiramisest. Kõikide töötajate proriteetide hulka peaks kuuluma tööohutusnõuete järgimine ja vajadusel ka tööandja teavitamine võimalikest puudustest, kuid kavandatav tööõnnetuskindlustus võib hoopis vähendada töötajate motivatsiooni olla oma tööülesannete täitmisel hoolikas. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul võib kohustuslik kindlustus suurendada riski, et töötajad tekitavad tahtlikult tööõnnetusi, saamaks kindlustuselt hüvitist.
Tööandjate täiendav maksukoormus on ebaproportsionaalne
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon leiab, et on ebaõiglane panna kõigile tööandjatele täiendav maksukoormus sundkindlustuse näol, kui tööandja süül juhtunud tööõnnetusi toimub ainult osas sektoritest või ettevõtetest. Eesti Tööandjate Liit on aga seisukohal, et nii tööõnnetuse põhjustamises kui ka kahju kannatamises on osa töölepingu mõlemal osapoolel, mistõttu ei ole proportsionaalne panna kogu rahaline vastutus tööandjatele, ja leiab, et tööõnnetuste süsteem peaks olema solidaarne, et rahaline vastutus ei langeks ainult tööandjale ja hüvitis üksnes töötajale.
Ka erakindlustuse puhul võivad tekkida vaidlused
Kavandatav tööõnnetuskindlustus ei välista vaidluste teket. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt on kahjuhüvitise saamine tööandjalt keeruline ja aeganõudev. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on juhtinud tähelepanu, et ka erakindlustuse puhul võivad tekkida vaidlused. Kindlustusandjal võib olla keeruline hinnata, kas töötaja tervisekahjustus on seotud tööga, kas tervisekahjustus on tekkinud tööõnnetuse tagajärjel, kas see on põhjuslikus seoses tööga jmt. Tööõnnetuse määratlemine on keerulisem ka nende töötajate puhul, kes teevad kaugtööd, kelle tööaeg on paindlik, või juhul, kui tööõnnetus on juhtunud väljaspool töökohta.
Resümee: probleemide leevendamiseks tehtud ettepanekud
Seega on sotsiaalministeeriumi koostatud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamise kavatsusel mitmeid kitsaskohti, mis on pakkunud palju aruteluvõimalusi. Peale kavatsuse kitsaskohtadele viitamise on välja käidud ka lahendusi, kuidas olukorda paremaks muuta, seadmata sisse kohustuslikku tööõnnetuskindlustust. Nii on tehtud ettepanekuid karmistada järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse seaduses toodud nõuete järgimise üle, nõustada tööandjaid ja töötajaid töökeskkonna teemadel, teha maksuvabastusi tööandjate kulutustele töötajate haigestumist ennetavatele tegevustele ja tervishoiuteenustele ning vabastada erisoodustusmaksust tööandjate kindlustusmaksed, kui töötajaid kindlustatakse tööõnnetuse toimumise suhtes.
Enimloetud
5
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Ühe raamatupidamisbüroo kogukäibest 29% on tehingud riigifirmadega.
Täiendatud! Klaar.me juht: “Ettevõttel on olemas vahendid selle võla täielikuks tasumiseks”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele