Autor: Tõnis Elling, Ernst & Young Baltic AS juhtiv maksunõustaja • 28. mai 2019
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ettevõtte ülemineku tõlgendamine käibemaksuseaduse tähenduses

Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 sätestab, et käivet ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses. Seaduses on üks lause, aga selle kohta on seni olnud arvukalt vaidlusi nii Euroopa Liidu Kohtu kui ka Riigikohtu tasemel. Tundub, et selle sätte tõlgendamine on pidevas muutumises.
Maksunõustaja Tõnis Elling selgitab ettevõtte üleminekut käibemaksuseaduse tähenduses
Foto: Meeli Küttim

Ühes värskes kohtulahendis1 juhtus koguni nii, et Riigikohus muutis oma senist praktikat, mis tähendab, et maksumaksjatel tuleb selle sätte tõlgendamisel olla endiselt väga tähelepanelikud. Järgnevalt annan ma otsuste tegemise järjekorras ülevaate Riigikohtu seisukohtadest selles küsimuses. Küll aga kõigepealt sellest, miks see säte üldse nii oluline on.

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700