Välismaalase töötasu maksustamisel tuleb võtta arvesse seda, kas tegu on lähetatud töötaja või töölähetusel viibiva töötajaga, aga ka kui kaua töötaja Eestis viibib.
- Töölähetusel töötaja (mitteresidendi) ja lähetatud töötaja (mitteresident) töötasu maksustamine Eestis, kui tööandjaks on välisriigi äriühing (mitteresident)
Lähetatud töötajat eristab töölähetusel viibivast töötajast eelkõige asjaolu, et lähetatud töötajal on alati konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte.
Lähetatud töötajaga on tegemist juhul, kui:
- töö tegemise kohaks on Eesti, mitte see välisriik, kus töötaja tavaliselt töötab;
- töötamine on ajutise iseloomuga, st töötaja ei koli Eestisse püsivalt elama ja töötama;
- töötajal on Eestis konkreetne vastuvõtja ehk teenusesaaja, kontserni kuuluv ema- või tütarettevõte või renditöö puhul kasutajaettevõte.
Töölähetuses viibiva töötajaga on tegemist juhul, kui töötaja saadetakse tööandja poolt tööülesandeid täitma kokku lepitud töötamise kohast Eestisse, kuid üldjuhul mitte kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks.
Töötaja ja tööandja võivad lähetuse osas kokku leppida ka pikema tähtaja.
Ülevaate töötasu maksustamisest annavad joonis 1 (tööandjaks on välisriigi äriühing) ja joonis 2 (tööandjaks on Eesti äriühing või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresidendi Eestis asuv püsiv tegevuskoht).
- Eestis töötava residendist töötaja ja mitteresidendist töötaja töötasu maksustamine Eestis, kui tööandjaks on Eesti äriühing või Eestis tööandjana tegutsev mitteresident või mitteresidendi Eestis asuv püsiv tegevuskoht
Joonistel kasutatud lühendid :
TM – füüsilise isiku tulumaks
SM – sotsiaalmaks
TkindlM – töötuskindlustusmakse
KoPM – kohustatud isiku puhul kohustuslik kogumispensioni makse
A1/E101 – tõendi omaniku suhtes kohaldatavaid sotsiaalkindlustuse õigusakte käsitlev tõend
Seotud lood
Eesti resident maksab tulumaksu nii Eestis kui väljaspool Eestit saadud tulult. Füüsiline isik täidab välisriigi tulu ja tulumaksu andmed aasta
tuludeklaratsioonis, topeltmaksustamine välditakse.
Tööandja on kohustatud töötajale tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust (töölepingu seaduse (TLS) §-i 28 lõike 2 punkt 4). Tööaeg tuleb töötajaga kokku leppida töölepingu kirjalikus dokumendis, kirjutab Grant Thornton Balticu juhtiv õigusnõustaja Kristel Tiits.
Hooajatööde pakkumiste arv on hüppeliselt kasvanud, kuid palka makstakse Eesti keskmisest vähem.
Infopanga võlaregister on viimase nelja kuu jooksul aidanud ettevõtetel võlglastelt tagasi saada keskmiselt 47% võlgadest ja augustis tõusis see näitaja koguni 79%-ni.