Perehüvitiste eelnõus on uuendusi

Seadusesse viiakse muudatused, mis võimaldavad vanemahüvitist kasutada senisest oluliselt paindlikumalt. Eesmärk on ühtlustada vanemapuhkuste süsteemi ning luua vanemahüvitiste skeemi rohkem võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks.

Eelnõuga (652 SE) liidetakse rasedus- ja sünnituspuhkus ning sünnitushüvitis vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi. Luuakse võimalus võtta vanemahüvitist välja päeva kaupa kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning võimalus olla vanematel vanemapuhkusel kahe kuu ulatuses koos. Lapsepuhkust on eelnõu järgi kummalegi vanemale ette nähtud 10 tööpäeva iga lapse eest kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Samuti laiendatakse lapsendamispuhkuse ja -hüvitise saamise õigust.

Lapsepuhkust on eelnõu järgi kummalegi vanemale ette nähtud 10 tööpäeva iga lapse eest. Teise lugemise käigus viis komisjon eelnõusse sisse muudatuse, mis võimaldab vanemal kasutada ka surnud vanema või rahvastikuregistrisse kandmata isa eest sellele mõeldud lapsepuhkust. Lapsepuhkuse eest makstakse vanemale hüvitist 50 protsenti ühe kalendripäeva vanemahüvitisest, mille arvestamise aluseks on 12 kalendrikuud, mis eelnevad viimasele kolmele kuule. Enne 2019. aasta 1. aprilli sündinud laste eest saab lapsepuhkust praeguse süsteemi järgi. Pärast 2019. aasta 1. aprilli sündinud lastele kehtib 2022. aasta märtsi lõpuni praegune ja alates 2022. aasta 1. aprillist uus süsteem. Pärast 2022. aasta 1. aprilli sündinud laste eest saab lapsepuhkust uue korra järgi.

Allikas: Riigikogu