20. juuni 2016
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sisendkäibemaksu tagastamine majandustegevuse lõpetamisel

Euroopa Kohus tegi värske kohtulahendi sisendkäibemaksu tagastamise kohta
Foto: Pixabay
Kas kinnisasja sisendkäibemaks tuleb majandustegevuse lõpetamisel tagasi maksta, kui kinnisasi jääb isiku edaspidisesse kasutusse?

Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 10 alusel tasub registrist kustutamisel maksukohustuslane käibemaksu võõrandamata kaubalt, mille sisendkäibemaksu on ta soetamisel maha arvanud. Kauba maksustatav väärtus on selle soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Võõrandamata põhivaralt soetamisel maha arvatud sisendkäibemaks korrigeeritakse vastavalt KMS § 32 lg 4 sätestatule. Ehk, siis põhivara sisendkäibemaksu korrigeeritakse 5 või 10 aasta jooksul. Muu põhivara korrigeerimise periood on 5 aastat ja kinnisasjal 10 aastat. Kui korrigeerimise periood on möödas, siis registrist kustutamisel käibemaksu kohustust ei teki. KMS § 29 lg 10 aluseks on käibemaksudirektiivi artikkel 18.

Käibemaksudirektiivi artikkel 18 punkt C sätestab, et liikmesriigid võivad kaubatarnena tasu eest käsitada maksukohustuslase või tema õigusjärglaste poolt kaupade säilitamist, kui nimetatud isik lõpetab maksustatava majandustegevuse ning nimetatud kaupadelt võis soetamisel käibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata. Käibemaksudirektiivi artikli 18 punkti c peamine eesmärk on vältida, et vara, millega seoses on maksu maha arvatud, suunataks pärast maksustatava tegevuse lõpetamist mittemaksustatud lõpptarbimisele, olenemata, mis põhjustel või asjaoludel seda tehakse[1]. direktiivi artikli 18 punkt C kohaldamist täpsustanud, mis seab kahtluse alla, kas KMS § 29 lg 10 põhivara osa puudutav sõnastus on sellisel kujul ikka käibemaksudirektiivi mõttega kooskõlas. Kaasuse asjaolud olid järgmised.

2016. aasta juunis on Euroopa Liidu Kohus 2]

Füüsilisest isikust ettevõtja ehitas endale maja, mis oli mõeldud osaliselt ettevõtluses kasutamiseks ja osaliselt elamispinnana kasutamiseks. Maja ehitamisel arvestas ta sisendkäibemaksuna maha vaid proportsionaalse osa ehitus kuludest, mis oli vajalik notaribüroo tegevuse tarbeks.

Küsimus oli selles, et kui isiku majandustegevus lõppeb või lõpetatakse, siis kas tema omandisse jäänud kinnisasi tuleks maksustada pärast 10 aastase korrigeerimisperioodi möödumist. Ja kui valdusesse jäänud kinnisasja tuleb ikkagi maksustada, siis mis oleks maksustatav väärtus? Kas ainult see maja osa tuleks maksustada, mis oli ettevõtluses kasutuses ja millelt sisendkäibemaks maha arvati või tuleks maksustada kogu maja? Ja teine küsimus, kas maksustada tuleks turuhinna või omahinna alusel, kui omahind on väiksem kui turuväärtus? Nendele küsimustele ei jõutud siseriiklikult vastusele, mille tõttu esitati Euroopa Liidu kohtule eelotsuse taotlus.

Oma küsimuses soovis eelotsusetaotluse esitanud kohus teada seda, kas käibemaksudirektiivi artikli 18 punkti c tuleb tõlgendada nii, et maksukohustuslase maksustatava majandustegevuse lõpetamise korral saab tema valdusesse jäävat vara (vara soetamisel tasutud käibemaks on sisendkäibemaksuna maha arvanud) käsitada kaubatarnena tasu eest, millelt tuleb tasuda käibemaksu, kui käibemaksudirektiivi artiklis 187 sätestatud korrigeerimisperiood on lõppenud.

Kohus asus seisukohale, et käibemaksudirektiivi artikli 18 punktist c tuleneb, et maksukohustuslase poolt kauba valduse säilitamist peale tema maksustatava majandustegevuse lõpetamist saab käsitada kaubatarnena tasu eest, kui sellelt kaubalt võis soetamisel käibemaksu täielikult või osaliselt maha arvata. Käibemaksudirektiivi artikli 18 punktis C ei ole ette nähtud ühtegi muud tingimust, mille jooksul peab tegevuse lõpetamisele järgnev kauba valduse säilitamine aset leidma, et seda saaks maksustada. Muu hulgas niisugust tingimust, mis oleks seotud kauba omandamisest kulgema hakkava tähtajaga.

Tehingu maksustatav väärtus maksustatava majandustegevuse lõpetamise korral on kõnealuse vara väärtus, mis on kindlaks tehtud nimetatud tegevuse lõpetamise ajal ning mille puhul võetakse seega arvesse selle vara väärtuse muutumist vara omandamise ja kõnealuse tegevuse lõpetamise kuupäeva vahelisel ajal[3].

Selleks et saavutada käibemaksudirektiivi artikli 18 punktis c seatud eesmärk, milleks on vältida, et vara, millega seoses on maksu maha arvatud, suunataks pärast maksustatava majandustegevuse lõpetamist mittemaksustatud lõpptarbimisele ja et kõrvaldada tõhusalt igasugune ebavõrdsus seoses käibemaksu tasumisega nende tarbijate, kes on omandanud oma kauba teiselt maksukohustuslaselt ja nende maksukohustuslaste vahel, kes on omandanud kauba oma majandustegevuse käigus – peab käibemaksudirektiivi artikli 18 punktis c ette nähtud maksustamine toimuma.

Ka märkis menetlusse kaasatud kohtujurist oma ettepaneku punktis 34, et kui kaubal, mis andis õiguse käibemaksu mahaarvamisele, on maksustatava majandustegevuse lõpetamisel endiselt teatav jääkväärtus, olenemata ajavahemikust, mis jääb asjassepuutuva kauba omandamise ja selle tegevuse lõpetamise vahele, tuleb seda maksustada.

Arvestades eespool esitatud kaalutlusi leidis kohus, et käibemaksudirektiivi artikli 18 punkti c tuleb tõlgendada nii, et juhul, kui maksukohustuslane lõpetab maksustatava majandustegevuse, saab tema poolt niisuguse kauba valduse säilitamist, mille omandamisel on tal tekkinud õigus sisendkäibemaksu mahaarvamisele, käsitada käibemaksuga maksustatava kaubatarnena tasu eest ka pärast käibemaksudirektiivi artiklis 187 ette nähtud korrigeerimisperioodi lõppemist. Maksustav väärtus oleks sellisel juhul vara jääkväärtus, mille määramisel võetakse arvesse vara väärtuse muutumist soetamise ja majandustegevuse lõppemise vahelisel ajal.

KMS räägib tänases sõnastuse käibemaksu tasumise kohustusest soetatud kinnisasjade puhul vaid siis, kui 10. aastane korrigeerimise periood ei ole möödas. Käsitletava Euroopa Kohtu lahendis annab aga kohus suunised, et maksukohustus tekib isegi siis, kui 10 aastat on ümberarvestusi tehtud.

[1] C?142/12, punkt 27.

[2] C-229/15.

[3] C?142/12, punkt 33.

Autor: Tõnis Elling, Leinonen OÜ nõustamisüksuse juht

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700