Tööandja haigushüvitise maksustamine

Tööandja peab maksma töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse 4. kuni 8. kalendripäeva eest 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust vastavalt töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) §-le 12². Alates haigestumise või vigastuse 9. päevast maksab hüvitist haigekassa vastavalt ravikindlustuse seaduses sätestatule. Täpsem info haigekassa töövõimetushüvitiste kohta Eesti Haigekassa kodulehelt.

Tööandja haigushüvitis on täies ulatuses tulumaksuga maksustatav (tulumaksuseaduse § 13 lg 1), kuid teatud piirini sotsiaalmaksuvaba.

Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 3 punkti 3 kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 12² alusel makstavat haigushüvitist, mis ei ületa töötaja keskmist töötasu. Samuti ei maksustata SMS §-s 3 nimetatud summasid töötuskindlustus- ja kogumispensioni maksetega (TKindlS § 40 lg 2 p 4, KoPS § 7 lg 2).

Seega kuigi TTOS § 12² kohustab tööandjat maksma töötajale vaid 70% töötaja keskmisest töötasust, on tööandjal soovi korral õigus maksta töötajale 4-8 haiguspäeva eest ainult tulumaksuga maksustatavat haigushüvitist kuni 100% töötaja keskmisest töötasust.

Kuna TTOS laieneb juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle, seaduses ei välistata § 12² rakendamist (s.t haigushüvitise maksmist) kõnealuste isikute puhul ning kuna SMS ütleb, et TTOS-i alusel makstav hüvitis on maksuvaba, siis on maksuhaldur seisukohal, et ka juhatuse liikmele makstav haigushüvitis on SMS § 3 p 3 alusel maksuvaba tema keskmise tasu ulatuses.

Muude VÕS lepingute (töövõtuleping, käsundusleping) alusel töötamise korral ei ole tööandjal haigushüvitise maksmise kohustust, väljamakse maksustatakse nagu VÕS lepingu tasu.

Sotsiaalmaksuvabastus rakendub juhul, kui tööandja maksab haigushüvitise välja nõuetekohaselt vormistatud haiguslehe alusel.

Hüvitise summa, mis ületab töötaja (juhatuse liikme) keskmise töötasu, maksustatakse üldises korras kõigi tööjõumaksudega, mis on ette nähtud töötajale või juhatuse liikmele.

Tööandja haigushüvitis 4. kuni 8. päeva eest deklareeritakse TSD lisal 1 väljamakse liigiga vml 24 - piirmäära ulatuses (ainult tulumaks), piirmäära ületav osa maksustatakse nagu vastava väljamakse liigi tasu (vml 10, 11, 12, 13, 21, 22 või 23); vt MTA kodulehel lisal 1 deklareerimise näidet 6. (972.51 KB, PDF)

TSD lisal 2 mitteresidendist töötaja puhul piirmäära ulatuses deklareeritakse väljamakse liigiga 129, piirmäära ületav osa vml 120, 121 või 122; mitteresidendist ametniku puhul väljamakse liigiga 130, mitteresidendist juhatuse liikme puhul piirmäära ulatuses vml 157, üle piirmäära vml 156.

Näited

Kui tööandja hüvitab 70% keskmisest töötasust, siis tuleb kinni pidada ainult tulumaks 20% ja TSD-l on väljamakse liik 24.Kui tööandja hüvitab 100% keskmisest töötasust, siis on see hüvitis ka ainult tulumaksuga maksustatav ja väljamakse liik 24.Kui tööandja hüvitab 130% töötaja keskmisest töötasust, siis hüvitist 100% tuleb deklareerida väljamakse liigiga 24 ja kinni pidada tulumaks ning maksuvaba piirmäära ületava osa (30%) väljamakse liigiga 10 nagu töötasu ja maksustada kõigi tööjõumaksudega.Kui tööandja maksab töötajale vabatahtlikult hüvitist esimese kolme haiguspäeva eest, siis maksustatakse kolme esimese päeva hüvitis kõigi tööjõumaksudega ja deklareeritakse väljamakse liigiga 10.

 Allikas: Maksu- ja tolliamet