25. juuni 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Õigeaegselt tasutud müügiarved on iga ettevõtte eduka toimimise eelduseks. Eriti oluline on sujuva rahavoo tagamine väikeettevõttele, mis sõltub üksikutest suurematest tehingutest ning mille puhul võib arvete krediidiriski hindamine olla müügiinimese jaoks suur ajakulu, ent ilma selleta võtaks ettevõtte liigseid riske. Sellest tulenevalt pakuvad mõned finantsettevõtted koos faktooringuga ka ostjate krediidiriskide hindamise, arvete administreerimise, laekumiste kogumise ja võlgade inkasseerimise teenuseid.

Faktooringuteenust kasutades usaldatakse müügiarvetega tegelemine finantsettevõttele. Näiteks mööblit tootev ettevõte saab ettevõtte rahavoogude seisukohalt olulise suurusega müügiarve loovutada finantsettevõttele vahetult pärast kauba kliendile tarnimist. Finantsettevõte tasub arve teenustasu eest kohe mööblivabrikule ja sellest hetkest alates tegeleb arve laekumise korraldamisega finantsettevõte. Selline teenus on sobiv ja kasulik ettevõttele, kelle koostööpartnerid paluvad maksetähtaegu, mis ulatuvad mitmetesse kuudesse. Müügiarvest koheselt laekunud raha eest saab mööblifirma tagada oma tegevuse sujuva jätkumise, investeerida, soetada toorainet ning katta muid igapäevaseid kulusid.

Erinevalt laenust ei vaja faktooring tavaliselt muid tagatisi peale finantseeritava nõude. Sellest tulenevalt ei pea ettevõte oma teisi varasid koormama ning saab neid vajadusel kasutada hoopis mõne suurema investeerimislaenu tagatisena.

Siinkohal ei tasu faktooringu teenust  segi ajada inkassoteenusega, sest arve maksetähtaeg pole veel saabunud ehk tegemist ei ole võla sissenõudmisega.

Faktooring või arvete ost?

Faktooringuga sarnane teenus on arvete ost, mis on selle lihtsam ja paindlikum vorm. Peamise erinevusena võiks välja tuua, et olenevalt finantseeritavast projektist saab iga ettevõte ise otsustada, millal ja milliseid arveid soovitakse finantseerida. Arvete ostu puhul on finantseeritavate arvete hulk pigem väike, kuid ühe arve keskmine summa suur. Seda kasutatakse tavaliselt siis, kui välise finantseerimise vajadus on ajutine. Arvete ostu kasutatakse ka ühekordselt juhul, kui tekib möödapääsmatu vajadus vabade vahendite järele, näiteks mõne teise projekti rahavajaduse tõttu.

Võimalus hajutada riske

Enne faktooringu või arvete ostu teenuse kasutamist on oluline välja selgitada, mis juhtub siis, kui loovutatud müügiarvet finantsettevõttele ei tasuta. Arvete ostu puhul on nõuded krediidikindlustusega kindlustatud. Näiteks, kui eelmainitud mööblifirma müüb oma toodangu ning otsustab arve faktoorida, kuid selgub, et ostja on maksejõuetu, siis mööblifirma saab oma raha ikka kätte.

Probleem võib tekkida vaid siis, kui ostja vaidlustab müügiarve või esitab kaebuse – sellisel juhul tuleb probleemid lahendada läbirääkimiste teel või äärmisel juhul kohtus. Tegelikus elus on selliseid juhtumeid vähe, sest enne faktoorimist kontrollib finantsettevõte ostjatelt ehk arvete adressaatidelt kinnitust arve tõelevastavuse kohta.

Piiriülese äri puhul on samavõrd oluline nii sihtturu ärikommete tundmine kui ka välismaise ostja taustakontroll, mida Eestis asudes ei ole väga lihtne teha. Siin on eelis nende finantsettevõtetel, kes toimetavad oma sõsarettevõtete või rahvusvaheliste koostöövõrgustike kaudu paljudes riikides. Sellistel faktooringupakkujatel on alati olemas teadmine mõnel konkreetselt turul valitsevatest ohtudest ning taustainfo paljude võimalike välispartnerite kohta, mis aitab krediidiriske juba eos vältida.

TASUB TEADA

Faktooring on müügiarvete loovutamine finantsettevõttele, kes maksab müüjale teenustasu eest arve täissummas välja ning tegeleb ise laekumise korraldamisega edasi. Erinevalt inkassoteenusest ei ole arve maksetähtaeg veel saabunud ehk tegemist ei ole võla sissenõudmisega.

Faktooringulepingu definitsioonile (VÕS § 256) vastavalt kohustub faktooringulepinguga üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist, ja nõude sisse nõudma.

Teenuse hind sõltub otseselt kliendi ja tema ostjate riskiprofiilist, mis on omavahelises seoses väga paljude erinevate muutujatega. Faktooringu koguhinna moodustavad mitmed komponendid, millest olulisimad on faktooritavate arvete brutosumma ning nende maksetähtaeg, millest sõltub see, millises ulatuses ja kui pikalt faktooringulimiit kasutuses on. Sellest tulenevalt võib teenuse hind varieeruda väga suures ulatuses ning on keeruline nimetada, kui palju faktooringu kasutamine maksma läheb. Kuna hinna kujundamine oleneb  kliendi- kui ka ostjariskidest, siis arvutatakse teenuse hind iga kliendi puhul eraldi.  

Autor: Eric Puulmann, Svea Finance'i tegevjuht