Riigikohus tegi maikuu viimastel päevadel otsuse, millega tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks riigilõivuseaduse sätted, mille kohaselt tuli kohtusse pöördumiselt tasuda riigilõivu kuni 10 500 eurot. Kuni uue piirmäära kehtestamiseni on kohtusse pöördumiselt tasutav maksimaalne riigilõiv 3400 eurot.
Glikman Alvin ja Partnerid advokaat Martin-Johannes Raude
  • Glikman Alvin ja Partnerid advokaat Martin-Johannes Raude
  • Foto: Glikman Alvin & Partnerid
Segadus kohtulõivude ümber on kestnud kaua. 2009. aastal jõustus seadusemuudatus, mille tulemusena suurenesid riigilõivud sõltuvalt tsiviilasja hinnast kohati kuni neli korda. Riigikohus tunnistas kõrged riigilõivud põhiseadusvastaseks. 2012. aastal jõustus seadusemuudatus, mille tulemusena tuli muul viisil kui e-toimiku kaudu avalduse esitamiselt tasuda riigilõivu ligikaudu 20% rohkem. Ka avalduse esitamise viisist sõltuvad riigilõivud tunnistas Riigikohus põhiseadusvastaseks.
Nüüd tunnistas Riigikohus põhiseadusevastaseks ja kehtetuks sätte, mille kohaselt tuli tsiviilasja hinna puhul üle 500 000 euro tasuda riigilõivu 3400 eurot + 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast, kuid mitte üle 10 500 euro. Riigikohus selgitas, et kuni 10 500 euroni küündiv riigilõiv riivab ebaproportsionaalselt isikute kohtuliku kaitse õigust. Riigikohtu sõnul ei saa kohtulõivud olla riigi jaoks tulu- või muude kulutuste katteallikaks.
Sellest tulenevalt asus Riigikohus seisukohale, et kuni uue riigilõivumäärade ülempiiri kehtestamiseni tuleb 500 000 eurot ületava tsiviilasja hinna puhul tasuda riigilõivu 3400 eurot. Täiendavat 0,25 protsenti tsiviilasja hinnast enam tasuma ei pea. See tähendab, et võrreldes senikehtinud maksimaalse riigilõivuga, odavnes kohtusse pöördumine peaaegu kolm korda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Raamatupidaja esilehele