Mida töötajate lähetamisel arvestada

Mida lähetamisel silmas pidada

Tanel Molok selgitas, et vaatamata tsiviilõiguslikult korrektselt vormistatud lähetusele võib Maksu- ja Tolliamet pikemaajaliste lähetuste puhul leida, et lähetusega siiski tegemist ei olnud. Nii on Maksu- ja Tolliamet mitmes asjas leidnud, et tegelikkuses oleks töölepingu järgne töö  tegemise koht pidanud olema välisriik, kuhu töötaja on lähetatud ning lähetust kui sellist ei olegi toimunud. Näiteks kui töötaja saadetakse esimesel tööpäeval Soome, võib Maksu- ja Tolliamet väita, et töötaja võetigi Soome tööle. Põhjendusena tuuakse see, et maksuõiguses on oluline töösuhte „tegelik sisu“ – tegelikult on töö tegemise koht Soome, mistõttu pole tegu lähetusega ning tööandjal ei ole õigust töötajale maksuvabalt päevarahasid maksta. Probleeme võib tekkida ka elamis- ja transpordikulude hüvitamisega.

Tööõiguse küsimuses tasub teada:

• Tööandja võib välislähetuse päevarahade maksmise vältimiseks põhjendamatult märkida töölepingus töö tegemise kohaks terve Euroopa. Sel juhul võib töötaja selle vaidlustada ja nõuda kohtu kaudu lähetuse päevarahade maksmist.• Kui töö tegemise koht määratleda liiga kitsalt (näiteks aadressi täpsusega), võib töötaja teisele poole tänavat tööle saatmine osutuda ka lähetuseks ning töötaja saaks nõuda näiteks transpordikulude kompenseerimist.• Kui pooled pole töölepingus kokku leppinud töö tegemise kohas, tuleb võtta aluseks asukoht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega tööandja tegevuskoht, mis on tööga kõige enam seotud (tegemist ei pruugi olla tööandja registrijärgse asukohaga).• Töö tegemise kohas kokku leppides tuleks  mõelda, milline on töö iseloom. Näiteks on kontoritöötaja puhul mõistlik märkida töökohaks Tallinn, kaugsõiduautojuhi puhul võib aga olla põhjendatud märkida töö tegemise kohaks Euroopa.• Oluline on lähetus korrektselt vormistada. Vajalik on kirjalik otsus kulude hüvitamiseks ja päevarahade maksmiseks; märgitud peavad olema sihtkoht, kestus, ülesanne, hüvitatavate kulude ja päevarahade määrad. • Lähetatud töötaja töö tasustamisel tuleb järgida lähetuse sihtriigis kehtivaid töötasu miinimummäärasid ja sealsetes kollektiivlepingutes sätestatut. Tingimuste täitmist välisriigis võib kontrollida kohalik tööinspektsioon.• Kui töötaja lähetatakse välisriiki, aga lähetuskoht asub töö tegemise kohaks oleva asula piirist vähem kui 50 km kaugusel, siis töötajale välislähetuse päevaraha maksta ei tule.• Mõistlik on lähetusega kaasnevate kulude hüvitamine eelnevalt kokku leppida. Näiteks on ettevõtteid, kes lasevad töötajatel endal broneerida lennupileteid ja majutust. Sel juhul võiks kokku leppida lennupiletite hinna maksimaalses maksumuses ja majutuse asukohas/hinnas.• Töötajal on õigus keelduda lähetusse minemast, kui talle ei maksta lähetusega seotud kulude katmiseks mõistlikus määras avanssi.• Seadus ei ütle, kas lähetusse mineku ja lähetusest tuleku aeg on tööaeg või mitte. Samuti puudub selle kohta siiani Riigikohtu praktika. Vaidluse korral võiks väita, et tegu on tööajaga, sest lähetuses käik on tööandja korralduse täitmine ning lähetusse mineku ja lähetusest tuleku päeva eest makstakse enamasti ka päevaraha.• Töövaidluse puhul võetakse aluseks selle riigi normid, kus reaalselt tööd tehti.

Maksuõiguse küsimuses tasub teada:

• Pikaajalise lähetuse puhul on tarvis selgeks teha, millise riigi maksuresident ollakse ja kuhu makse tuleb maksta;

• Palgatulu maksustamise osas kehtib 183 päeva reegel – kui töötaja viibib välisriigis üle 183 päeva aastas, tekib palgatulu maksustamise õigus lähetuse sihtriigil;• Kui välismaalane tuleb lähetusse Eestisse, tuleb talle päevarahasid maksta tema koduriigis kehtivate normide alusel;• Kui lähetus jääb vormistamata, võib MTA päevarahade maksmise ja kulude hüvitamise maksuvabastuse kahtluse alla seada. Kulude hüvitamisega võib tekkida maksuprobleeme – kas kulutused olid vajalikud ettevõtluse ja ettevõtte jaoks?;• Sotsiaalmaksu tuleb üldreeglina maksta riigis, kus töötaja reaalselt töötab. EL riiki lähetamise korral võib kuni 2 aastat kestva lähetuse puhul säilitada sotsiaalkindlustus Eestis (selleks tuleb tööandjal taotleda sotsiaalkindlustusametilt A1 vormi väljastamist).