27. august 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Maksuseadused müüki vaid apteegis?

Maksuvaba miinimumi tõus kümne euro kaupa ei ole reaalne lahendus ei inimestele ega majandusele, leiab advokaat Villy Lopman.

IRLIi uut tüüpi maksuvaba tulu mõte on langenud keerulisele pinnasele. Olemuselt ligimesearmastusele rajanevat ettepanekut on tervitatud viisil, mis on kahtluse alla seadnud maksuvaba miinimumi idee mõttekuse tervikuna.

Kui üldiselt arvatakse, et paragrahvide kirjutamisega inimesi ei muuda, siis maksuseadustele omistatakse müstilisi võimeid. Mõningates arvamustes kirjeldatud maksumuudatuste psühhotroopsete mõjudega tutvudes võiks isegi küsida, miks maksuseadusi üksnes apteekides ei müüda.

Tänaseni ei ole teaduslikult üheselt tõestatud, kas ja kui täpselt maksud mõjuvad. Seega tähendab aktuaalne kirglik analüüs rohkem uskumuste ja arvamuste tutvustamist ja vähem lõplikku tõde valgustavat debatti.

Aga enne 500 euro idee kaotajana kojusaatmist tuleks alustada sellest, miks on üldse maksuvaba tulu vajalik. Maksuvaba tulu mõte on kaitsta inimväärikust ja välistada maksustamisest see raha, mis on kaasaegses ühiskonnas inimväärseks eluks minimaalselt vajalik.

Täpsemalt saab riik maksustada enda kodanikke alates sellest summast, mis jääb üle pärast esmavajaduste rahuldamist. Inimväärikusega on samuti hõlmatud vabadus rahuldada vajadused enda teenitud rahaga, mitte maksta raha esmalt riigile ning seejärel kirjutada eri ametitele taotlusi ja loota riigi armule sama raha tagasi küsimisel.

Maksudega seonduv ei ole raamatupidamisliku tehnika või suva küsimus. Maksuseadused tuginevad põhiseadusega kaitstud väärtustele. Seega ei ole küsimus selles, kas maksud peaksid arvestama madalapalgalistega või mitte.

Täna on maksuvaba tulu 144 eurot kuus, uuel aastal on see 154 eurot. Õiguslikult on vägagi küsitav, kas nimetatud summades kehtiv maksuvaba miinimum vastab ikka põhiseadusest tulenevatele nõuetele. Kui palju esmavajadusi jääb rahuldamata, sest riik võtab osa raha maksudena ära?

Siin tuleb näiteks arvestada veel sellega, et enamus ametkondi on kättesaadavad vaid internetis või Tallinnas. Seega eeldab isegi toetuse küsimine teatud investeeringuid sõidupileti, telefoni või arvuti ostmise näol.

Kokkuvõttes on küsimus vaid selles, kuidas aidata madalapalgalisi ka tegelikult ja teha seda majanduslikult jätkusuutlikul viisil. Maksuvaba miinimumi tõus kümne euro kaupa ei ole reaalne lahendus inimestele ega majandusele. Parim selgub vaidluste lõpus. Seega jätaks eesriide avatuks ja vaataks, äkki koorub debatist midagi uut või suurt.

Autor: Villy Lopman, Tuuli Seinberg

Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Liitu Raamatupidaja uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Mare TimianRaamatupidaja.ee juhtTel: 6670405
Külli ReinoRaamatupidaja.ee toimetajaTel: 6670405
Cätlin PuhkanRaamatupidaja.ee turunduslahenduste müügijuhtTel: 53 315 700