Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Autode maksustamisel teeb riik erandist reegli
Sõiduautode käibemaksu vähendamine 50 protsendini ei aita kaasa maksukogumise hõlbustamisele ja maksupetturitega võitlemisele, ütles kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts.
Täna oli riigikogus teisel lugemisel tulumaksuseaduse muutmise eelnõu ehk töösõitudeks kasutatavate isiklike sõiduautode kompensatsiooni piirmäärade muudatused. Sellega käib kaasas ka käibemaksuseaduse muutmine, mis puudutab firma sõiduautodelt maha arvatava käibemaksu vähendamist. Käibemaksu- ja tulumaksuseaduse muutmise eelnõud on küll eraldiseisvad kui Paltsi sõnul võiks neid vaadata koos, nagu nad sügisel välja tulid.
Palts kirjeldas, et praegu kehtib käibemaksu direktiivi järgi üldreegel, mille järgi peab ettevõtluses kasutatavalt sõiduautot saama käibemaksu täies ulatuses maha arvata. Rahandusministeerium soovib aga üldreeglit piirata ja teha sellest erandi, et käibemaksu saaks maha arvata vaid 50% ulatuses.
"Selleks aga on vaja saada Euroopa Komisjonilt eriluba, mida saab ainult tingimusel, et maksukogumine muutub lihtsamaks nii maksuhaldurile kui ettevõtjale, paranema peab ka maksupettustega võitlemine ehk maksuseaduse kuritarvitamine peab vähenema. Me ei näe, et see rahandusministeeriumi välja pakutud süsteem nendele eesmärkidele kuidagi kaasa aitaks,“ kommenteeris Palts.
Kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit tegid rahanduskomisjonile aprilli keskel seoses seadusemuudatusega ettepanekuid, mida Paltsi sõnul arutatud pole. „Need olid väga põhimõttelised ettepanekud. Praegused arutelud on toimunud pigem väga konkreetsete eelnõu punktide ja detailide osas, sest erinevatel valdkonna spetsialistidel, näiteks raamatupidajatel, on olnud väga palju detailseid küsimusi, mida need muudatused endaga kaasa toovad. Veel tänagi on väga palju küsimusi õhus,“ ütles ta.
Ettevõtjate informeerimisele pole Paltsi teatel veel keegi väga mõelnud. See tuleb ette võtta siis, kui on selge, mida ettevõtjad üldse tegema peavad. Tema hinnangul on see kogu muudatuse juures väga oluline pool, sest ettevõtjad peaksid saama üheselt aru, mida nüüd teha tuleb. "Maksuamet peaks suutma seda ka üheselt selgitada, et ettevõtjad ei peaks poole aasta pärast tõdema, et kogu senine arvestus oli valesti tehtud. Suvi teatavasti ei ole kõige parem selliste teavituste jaoks, nii et ma poleks ülemäära optimistlik seaduse 1. septembril jõustumise suhtes,“ selgitas Palts.
Eelnõus on välja pakutud, et selle jõustumistähtaeg on 1. september, aga see on Paltsi sõnul vaid rahanduskomisjoni oletuslik hinnang, millal nad võiksid saada seaduse jõustamiseks vajaliku erandi sisse viimiseks Euroopa Komisjonist loa. „Teades, kui kaua seal erinevad otsustusprotsessid aega võtavad, ei julgeks ma arvata, et suvel peaks see luba tulema ja 1. septembrist saaks seadus jõustuda. Kui see luba ka peaks tulema, oleks ju mõistlik selle seaduse rakendamiseks ettevõtjatele mõnevõrra aega jätta,“ lausus ta.
Autor: Tuuli Seinberg, Mari Mets
Hetkel kuum
Enimloetud
5
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele