Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Finantsinspektsioon: isePankur ja Omaraha on risk
Otselaenamise platvormid ei allu finantsjärelevalvele, hoiatab finantsinspektsioon ja toob riskantsete näidetena välja isePankuri, Omaraha jt.
Kuna inimestevaheline otselaenamine (peer-to-peer lending) muutub järjest populaarsemaks, siis hoiatab inspektsioon laenude vahendamise platvormiga seonduvate protsesside ja süsteemide, eriti infosüsteemide riskide eest.
Kui laenuandjate raha jõuab enne selle laenuvõtjale üleandmist platvormi haldaja kontole, siis kerkib küsimus, kui kaua ning mis tingimustel platvormi käigushoidja raha kasutab ning mis selle rahaga juhtub, kui haldaja osutub ühel hetkel maksejõuetuks, tõstatab finantsinspektsioon küsimuse. Kas ja kuidas on juhitud pettuse risk platvormi haldaja poolt? Need riskid kipuvad olema ootamatud, põhjustama ebamugavusi või suisa rahalisi kahjusid, annab finantsinspektsioon teada.
Üheks alateemaks on ka rahapesu risk. Näiteks võib oluliseks riskiks laenuandja ja -võtja platvormi vahendusel korraldatud tegevusele olla platvormi vara arestimine õiguskaitseasutuse poolt kriminaalmenetluse tagamiseks, kui ilmneb, et kuritegelik ühendus kasutab platvormi oma raha „pesemiseks“.
Riskiks on ka platvormi reklaamide ja muu sarnase info võimalik eksitavus. Eksitav on ka väheinformatiivne tekst. Hoiused krediidiasutustes on tagatud riikliku hoiusekindlustuse süsteemi ehk Tagatisfondi poolt. Inimestevaheliste otselaenamise platvormid võivad samuti viidata oma “tagatisfondile”. Siin aga saab maksimaalselt olla tegu eraõigusliku lahendiga, mis ise ei ole kaitstud maksejõuetuse eest. See võib aga tähendada, et tagatisena sõnastatu on hoopis risk.
Viimane, ka laenuandja vaates oluline risk on laenuvõtja krediidivõimelisuse puuduliku hindamine risk. See tähendab, et ei koguta piisavalt infot ega hinnata tõenäosust ja muid asjaolusid, et laenuvõtja tasub laenudandjale laenu koos intressidega. Ka tavaline pettus või kelmus laenuvõtja poolt võib tähendada krediidiriski realiseerumist. Kas platvormi haldaja on siin sätestanud piisavad kontrollid krediidiriski juhtimiseks ja neid ka laenuandjale selgitanud? Kuidas neid kontrolle rakendatakse, kas see on piisavalt läbipaistev ning kas sõna ja tegu käivad käsikäes?
Kokkuvõtvalt: iga finantsteenuse puhul tuleb kindlasti meeles pidada, et potentsiaalne tulu ja risk on ühe ja sama mündi kaks külge. Ka inimestevahelise otselaenamise puhul.
Autor: Ave Lepik, Tuuli Seinberg
Hetkel kuum
Enimloetud
1
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
“Päti raamatupidaja – järelikult ise ka pätt”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele