Autor: Juuli Laanemets • 20. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Võrreldes varasemaga on päringute maht taas hüppeliselt kasvanud, tunamullu oli sarnaseid päringuid 42,1 miljonit. Enim ehk 36 miljonit päringut tehti registrisse x-tee kaudu ning ametniku töökohalt tehti 16 miljonit päringut.  

Regionaalministri valitsemisala rahvastikutoimingute osakonnajuhataja Enel Pungas ütles, et enamus registreid võtab isikuandmed rahvastikuregistrist. „See näitab ka riigi enam inimsõbralikuks muutumist, üha vähem peavad inimesed ise vedama pabereid ühest asutusest teise,“ sõnas Pungas.

Suurimad rahvastikuregistrisse päringute tegijad olid möödunud aastal politsei- ja piirivalveamet, notarid, kohtud, kohalikud omavalitsused ja maavalitsused ning nende asutuste hallatavad infosüsteemid. 

Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elavate välismaalaste peamisi isikuandmeid. Registrit hallatakse ja arendatakse regionaalministri valitsemisalas. Rahvastikuregistri andmeid kasutatakse riigile ja kohalikule omavalitsuse asutustele ning füüsilistele ja juriidilistele isikutele pandud avalike ülesannete täitmiseks ning ka õigustatud huvi korral. Enda kohta registris olevaid andmeid saab iga inimene vaadata eesti.ee keskkonnas.

Lisainfot rahvastikuregistri kohta leiab siseministeeriumi kodulehelt.