Autor: Juuli Laanemets • 4. august 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Vastas Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Anne Pärnat:

Töölepingu seadus § 15 lõige 2 punkt 10 sätestab töötaja kohustuse teatada tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Ajutise töövõimetuse juhtumiteks on muu hulgas töötaja haigus või vigastus, mis ei võimalda tal ajutiselt töötada, töötaja suhtes kehtestatud karantiin ja alla 12-aastase lapse põetamine. Seadus kohustab haigusest teavitama esimesel võimalusel, see tähendab siis, kui töötaja tervis lubab ja võimalus tekib. Töötaja ei pea informeerima tööandjat oma terviserikke põhjustest või diagnoosist. Eeldatavat töölt eemalviibimise perioodi tuleb vajadusel täpsustada, kui näiteks haigus süveneb või muul põhjusel tuleb töölt pikemalt eemal viibida, kui töötaja algselt arvas. Tööandjal on võimalik töökorralduse reeglites kindlaks määrata mõistlik aeg, mille jooksul peaks töötaja tööandjat ajutisest töövõimetusest teavitama - näiteks kolme tunni jooksul pärast tööpäeva algust.