Kuigi loogiliselt mõeldes oleks võimalik eelkirjeldatud olukord lahendada nii, et osanikud muudavad osakapitali suurendamise otsust, millega jäetakse välja isikud, kes ei soovi osakapitali suurendamises osaleda, siis on Riigikohus on oma 05.12.2012 otsuses nr 3-2-1-142-12 asunud hoopis erinevale seisukohale.
Riigikohus leidis, et kuna äriseadustikus puudub vastav regulatsioon osaühingu kohta, siis tuleb kohaldada aktsiaseltsi vastavaid reegleid.
Aktsiaseltside puhul loetakse aktsiakapitali suurendamine ebaõnnestunuks, kui kapitali suurendamise otsuses märgitud tähtajaks ei ole kõiki aktsiaid märgitud. Selguse huvides tuleb mainida, et osakapitali suurendamise otsuses peab sisalduma tähtaeg, milliseks ajaks tuleb uute osade eest sissemaksed teostada. Aktsiakapitali suurendamise otsuses tuleb eraldi nimetada esiteks aktsiate märkimise tähtaeg, s.o tähtaeg, mille jooksul isik peab otsustama, kas ta soovib aktsia omandada või mitte ja teiseks tähtaeg, mille jooksul tuleb aktsia eest tasuda. Nimetatud tähtajad ei pruugi kattuda. Arvestades Riigikohtu 05.12.2012 otsust, siis loeb kohus osakapitali suurendamise puhul osade eest tasumise tähtaja ühtlasi ka osade märkimise tähtajaks. Miks on ühe äriühingu puhul märkimine ja osaluse eest tasumine erinevad mõisted ja teisel puhul samased mõisted, Riigikohtu lahendist kahjuks ei selgu. See tekitab aga juba iseenesest paraja segaduse seaduse rakendamisel, sest ühel juhul on märkimise aeg otsusesse sõnaselgelt märgitud, kuid teise puhul peab eraldi teadvustama, et märkimise aeg võrdub osa eest tasumise ajaga.
Riigikohtu käsitluse tagajärjeks on see, et juhul, kui keegi jätab osa eest tähtaegselt tasumata, loetakse osakapitali suurendamine automaatselt nurjunuks.
Tekkib paratamatult küsimuse, mis saab tähtaegselt tehtud sissemaksetest, kui osakapital loetakse nurjunuks. Jällegi, äriseadustik ei reguleeri osaühingute puhul sellist olukorda. Kuivõrd Riigikohtu seisukohalt tuleb lähtuda aktsiaseltsi vastavast reeglistikust, siis on eelkirjeldatud olukorra lahendamiseks kaks võimalust:
1. osaühing pikendab osade märkimise aega, mis võimaldaks osakapitali suurendamise lõpuni viia, tühistab märkimata jäänud osad või
2. tagastab viivitamatult juba tehtud sissemaksed ja osakapital jääb suurendamata.
Probleem seisneb aga selles, et kui aktsiaselts saab õigeaegselt märkimata jäänud aktsia võõrandada ükskõik kellele, siis osaühing seda teha ei saa, sest erinevalt aktsiaseltsist on osakapitali suurendamise otsuses nimetatud ammendavalt kõik isikud, kes saavad osa omandada. Seega juhul, kui mõni osakapitali suurendamises osalema pidanud isik otsustab oma osast loobuda pärast otsuse vastu võtmist, siis ei ole reaalselt toimiv variant osade märkimise aja pikendamine, vaid märkimata jäänud osade tühistamine. See ei pruugi meeldida aga neile isikutele, kes õigeaegselt osade eest tasusid, sest osade tühistamine toob kaasa osakapitali suurendamise ulatuse muutmise, mis omakorda võib mõjutada märgitud osade hääleõiguse suurust. Eeltoodu tagajärjeks võib jällegi olla osakapitali suurendamise nurjumine. Teine alternatiivne ja kõige kindlam variant on osakapitali suurendamine ära jätta ja juba tehtud sissemaksed viivitamata tagastada. See ei ole hea variant aga osaühingule, kes osakapitali suurendamist soovis.