MTA on tähelepanelik tehingutele, kus äriühingu juhid osutavad oma äriühingute kaudu juhtimis- ja konsultatsiooniteenuseid oma tööandjale.
Kuivõrd nimetatud isikud omavad ühist majanduslikku huvi, siis maksuhaldur loeb teenuse osutaja ja teenuse saaja omavahel seotud isikuteks. Teadaolevalt on maksuhaldur ka mitmetel juhtudel käsitlenud juhtimisteenuse tasu äriühingu juhtkonna varjatud töötasuna. Kui juhatuse liikmele makstakse juhatuse liikme tasu, tuleb see maksustada füüsilise isiku tasuna, millelt tasutakse ka tulumaks, sotsiaalmaks ning kohustusliku kogumispensioni makse. Kõrge maksukoormuse vältimiseks on juhatuse liikme tasu asemel eelistanud juhtorgani liikmed endale kuuluvate äriühingute kaudu esitada arveid juhtimis- ja konsultatsiooniteenuste eest. Sellisel juhul võib aga olla eesmärgiks juhatuse liikme tasudelt maksude tasumise vältimine, kuid ei pruugi ka alati seda olla. Seejuures, maksurisk võimalikult töötasult on kirjeldatud juhul äriühingul, kes väljamakse teeb mitte raha saajal.
Ühtlasi on maksuhaldur nõudnud juhtimisteenuse siirdehindade kontrollimise raames tõendeid selle kohta, et teenust on reaalselt osutatud ning teenuse saamine on ettevõtluseks vajalik teenuse saaja seisukohast. Seega peab teenuse ostja olema valmis esitama maksuhaldurile täiendavaid tõendeid, et põhjendada seotud isikutelt soetatud juhtimisteenust ning selle vastavust turuväärtusele. Samas, kui maksuamet tuvastab, et teenuse ostja ei ole reaalselt hüve saanud, siis võidakse asuda seisukohale, et äriühing on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakse.
Sageli on probleemiks ka see, et äriühingu juhatuse liikmetele kuuluvate äriühingute poolt osutatavate juhtimisteenuste näol on tegemist funktsioonidega, mida reeglina täidavad juhatuse liikmed isiklikult. Kuna juhatuse liikmed saavad ka juhatuse liikme tasu, siis võib tekkida küsimus, kas antud teenus on ostjale dubleeritud.
Seega olukordades, kus äriühing ostab juhatuse liikmega seotud äriühingult juhtimis- või konsultatsiooniteenuseid, peaks äriühing olema valmis esitama täiendavaid tõendeid selle kohta, et juhtimisteenust on reaalselt osutatud, see vastab turuväärtusele ning ei dubleeri äriühingu enda juhatuse liikmete tegevust äriühingu juhtimisel. Riske maandavaks asjaoluks oleks ka see, kui juhatuse liikmega seotud äriühing osutaks teenust teistele äriühingutele, omaks teenuse osutamiseks vajalikke ressursse (nt töötajad, kontor, arvuti, auto) ning ei sõltuks üksnes äriühingust, kus omanik on juhatuse liige. Ühtlasi oleks soovitatav teenuse osutamise dokumenteerimine ning spetsifikatsioonide lisamine teenuse sisu, mahu, tähtaja ning hinna kujunemise kohta, kuid nimetatud tingimuste täitmine üksi ei välista varjatud töötasu maksustamise riski, kui muud tõendid kinnitavad tegelikult töötasu maksmist läbi äriühingu.
Autor: Kersti Kull, Juuli Laanemets
Seotud lood
Riigikohtu lahend käsitleb maksuvaidlust kas ja millistel tingimustel on välisriiki tööle saadetavate töötajatega tehtud kulutused vaadeldavad erisoodustusena.
19. veebruari konverentsil saame teada kas riigi maksupoliitika soosib ettevõtlust? Kas ettevõtete maksukoormus tulevikus väheneb või suureneb? Kas töötajale võimaldatavad soodustused peaksid olema endiselt maksustatavad? Milliseid meetmeid kavandab maksuamet ja maksuhalduri seisukohad vaidlusi tekitavatele küsimustele.
Maksuteabevara toob teieni automaksu testi, mille lõpus on igale vastajale kingitus!