Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kuidas riigihanke tellija kindlustusega end kaitsta saab?
Kindlustusandjad peaksid mõtlema, et riigihanke puhul võib olla vaja maksta kolmandale isikule ehk tellijale, rääkis advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Alar Urm Kindlustuse Aastakonverentsil.
"Kui KOV on tellinud reoveepuhasti, mille ehitab ehitusettevõtja ning kui kinnistul, kuhu see ehitatakse, on hüpoteek, siis tekib küsimus, kelle kasuks see kindlustusleping on. Esmalt näib, et KOV, sest sellele kuulub rajatis. KOV oleks siin kolmas isik. Kui KOV aga ei märgi lepingus eraldi, et tal peab olema nõudeõigus, siis pole KOVil selle lepinguga eriti midagi teha. Samas tihti ehitusettevõtjad teevad midagi valesti. Lisaks peab silmas pidama veel alltöövõtjaid, kellel võib teise kindlustusandajaga leping olla," tõi Urm näite.
Seega tuleb vaadata, kelle huvides on leping. VÕS annab hüpoteegipidajale kindlustuslepingu alusel eriõigused. Paljud kindlustuslepingutest on sõlmitud sellepärast, et seda nõuavad hüpoteegipidajad või liisinguandjad või ehitustöö tellijad. Samas ei arvesta kindlustuslepingud sageli viidatute huvi.
Kolmandaks isikuks pannakse lepingus tihti pank, seega on pangal nõudeõigus kindlustusandja vastu. Selleks tuleb lepingu sõlmimisel mõelda võimalike olukordade peale.
VÕS 499-504 regulatsiooni rakendamisel tekivad probleemid, hüpoteegi kindlustusandjale ülemineku järel võib kindlustusandja jaoks puududa võlaõigustehing, mille täitmise kohustus on seotud hüpoteegiga, lisas Urm.
Kolmas isik sätestatakse kindlustuslepingus sageli, kui kindlustusleping on kolmanda isiku huvides. Sellises lepingus peaks kolmanda isiku huviga ka tegelikult enam arvestama.
Urmi sõnul kolmanda isiku nõudeõigust tihti eraldi lepingus pole. Kolmandal isikul on reeglina huvi ka lepingutingimuste, lepingu muutmise ning kahju hüvitamise nõude esitamise vastu. Kui leping on kolmanda isiku huvides, on mõistlik lepingus sätestada ka kolmanda isiku õigused seoses kindlustuslepingu sõlmimise, lõppemise, muutmise ja hüvitisnõude esitamisega.
Näiteks CAR lepingute puhul kui ka hüpoteegiga koormatud hoonete kindlustuses tekkib olukordi, kus kindlustuslepingust on huvitatud eelkõige kolmas isik, kuid tal puudub nõudeõigus. Samas kindlustusvõtja võib kindlustusjuhtumi järel olla positsioonis, et tema kahju eest ei vastuta ning mitte soovida hüvitistaotlust esitada. Lisaks võib kindlustusvõtja lepingu kehtimise ajal lepingut muuta nii, et see ei ole kolmanda isiku jaoks vastuvõetav.
Segadus garantiiga
Täna on praktika, kus kahjukäsitleja saadab kindlustusvõtjale kirja milles teatab, et: „Kindlustusandja garanteerib Teie hoone kindlustusjuhtumiga seotud hoone taastamiskulude tasumise OÜ-le Võlg ja Nälg kuni N Euro ulatuses pärast seda, kui kindlustusvõtja on kirjalikult kinnitanud, et on remontööd vastu võtnud ja tal ei ole tööde osas töö teostajate vastu mingeid pretensioone.“
Hetkel kuum
Garantiileping on kahepoolne kokkulepe, mis tekib garantii andja ja garantii saaja vahel pärast garantii andmist. Kui garantii saaja garantiile vastu vaidleb võib väita, et lepingusuhet ei tekkinud.
Kindlustusandjad on vaidlustes väljendanud seisukohta, et garantiikirja väljastamine ongi hüvitamiskohustuse täitmine. Garantiikirja väljastamine ei ole võrdsustatav hüvitamiskohustuse täitmisega ja kindlustusandja ei saa kindlustuslepingule viidates garantiist taganeda, toonitas advokaat.
Urmi sõnul on problemaatiline see, et kindlustusandja sunnib kindlustusvõtjale peale olukorra, kus ta annab kliendile garantiikirja enda lepingupartnerist remonditöökojale või ehitajale millega sunnib klienti just sealt teenust ostma. Samuti ei ole korrektne, et hüvitamiskohustus lubatakse täita vaid tingimusel, et klient ehitajalt töö pretensioonita vastu võtab. Samuti nõutakse sageli, et vastav töökoda esitaks töö kohta arve otse kindlustusandjale – nii tekib lepingusuhe kindlustusandja ja teenusepakkuja vahele ning kindlustusvõtja ehk ehitustöö tellija minetab täielikult pretensioonide esitamise õiguse teenusepakkujale. Kindlustusandjal ei ole kindlustuslepingu alusel õigust selliste lisatingimuste seadmiseks.
Esineb praktika, kus kindlustusandja väljastab garantiikirja ning hiljem tühistab selle või muudab seda. Lepingu ühepoolne muutmine ei ole võlaõigusseaduse kohaselt lubatav. Samuti on kindlustusandja väitnud enda väljastatud garantiikirja kohta, et see tegelikult ei olegi garantiikiri vaid teade – selline tegevus on ebakorrektne.Praktikas on kindlustusandja esitanud ka väite, et väljastatud garantiikindlustuse poliis ei kehti, sest tegemist on poliisi projektiga (poliisilt seda ei nähtunud) ja selle väljastajal ei olnud volitust poliisi väljastada ning puudu on üks nõutav allkiri ja pitsati jäljend. Kindlustusmakse oli kindlustusandjale tasutud ning seda kindlustusandja ei tagastanud.
Ebakorrektsed tüüptingimused
Kindlustuslepingu tingimused on tüüptingimused. Nende suhtes kehtib VÕS alusel rida piiranguid, millest ei või tüüptingimuste kasutaja teise poole kahjuks kõrvale kalduda. VÕS § 39 lg 1 sätestab, et vastuolu korral kohaldatakse tüüptingimust selle kasutaja kahjuks. Erikokkuleppe ja tüüptingimuse vastuolu korral kohaldatakse eritingimust (poliis), rääkis Urm.
Kindlustusandjate poolt kasutatavate tüüptingimuste vaidlustamine sageneb. Järjest enam ilmneb ebakorrektsete tüüptingimuste kasutamist. Nii on tüüptingimusi testides olnud olukordi, kus erinevate kindlustusandjate analoogilistes tüüptingimustes 4st kolmed tüüptingimused sisaldavad vastuolusid seadusega.
Tüüptingimuste tõlgendamisvaidlused lahenevad reeglina kindlustusandja kahjuks, nentis vandeadvokaat.
Kes tõestab teate kättesaamist?
Kindlustuslepingus tuleb kindlustusvõtjale esitada mitmesuguseid arveid ja teateid.
Turul võib sassi minna maakleri ja agendi positsioon. Kui maakleril on kasutada kindlustusandja andmeaas ja saab mulle välja anda poliisi, siis võib tekkida segadus, tõi Urm näite.Maakleril meeldetuletuse saamine on mõne maakleri arvates lepingu ülesütlemine. Maakler peaks siiski mõtlema, kelle nimel ta selle teate annab. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega.Nii on vaidlustes selgunud, et kindlustusandja ei suuda tõendada, et on arve või lepingu ülesütlemise teate kätte toimetanud. Kui kättetoimetamine jääb tõendamata on kohus leidnud, et vaatamata sellele, et kindlustusmakse oli tasumata ja kindlustusandja saatis lepingu ülesütlemise teate välja oli kindlustusleping kehtiv, sest kindlustusandja ei suutnud lepingu lõpetamise teate kättetoimetamist tõendada, selgitas Urm.
Autor: Kadri Järve, Juuli Laanemets
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele