Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Advokaat: kindlustusandjad suruvad asja taastamise hinda alla
Üks emotsionaalsemaid vaidlusi on kindlustatud eseme taastamise osas, kus üks pool küsib liiga palju ja teine pool pakub liiga vähe, rääkis advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Alar Urm Kindlustuse Aastakonverentsil.
„Näiteks on kindlustusvõtja väitnud, et auto maksab kolmandiku võrra enam, sest paak oli täis laaditud enne õnnetust. Halb trend on see, et kindlustusandjad proovivad hinda liialt alla suruda, samas kindlustusvõtjad jällegi nõuavad kahe-kolmekordseid summasid. See vaidlus ei tohiks siiski päris spordiks muutuda. Kindlustusandja võiks ikkagi pakkuda keskmist turuhinda. Arvatakse, et hüvitada tuleb minimaalne kulu - a la turu kõige odavam Opel - ning on ära unustatud, et võiks ikkagi lähtuda keskmisest hinnast,” rääkis Urm.
Vaidlus võib aega võtta isegi kuni aasta, mis tähendab ebasoodsat olukorda kindlustusvõtja jaoks.
Kindlustusandjad kasutavad sageli lepingupartnerite võrgustikku, mis on ainsad aktsepteeritavad kindlustatud eseme taastamise kohad ja pakuvad teenust kooskõlastatud tingimuste ja hinnaga. Vahel kasutatakse neid hinnapakkumisi kindlustushüvitise summa alandamiseks olukordades, kui on teada, et kindlustusvõtja ei soovi kasutada kindlustusandja pakutud taastamistöö tegijat. Loomulikult on ka olukordi, kus kindlustusvõtja pool esitab nn „kallutatud hinnapakkumisi“, nentis Urm.
Hinnavaidluste vähendamiseks on otstarbekas tugevdada VÕS § 476 lg 3 praegu pehmelt sätestatud põhimõtet, et kahju tuleb hüvitada rahas, pakkus Urm välja. Seaduses tuleks sätestada, muus vormis hüvitamine on lubatav vaid juhul, kui kindlustusvõtja annab selleks pärast kindlustusjuhtumit kirjaliku nõusoleku.
Lisaks hoiatas Urm, et tänane kindlustusandjate „lepingupartnerite“ süsteem võib sisaldada konkurentsiõiguslikku ja karistusõiguslikku riski. Nimelt KonkS § 4 ja KarS § 400 sätestavad keelatud kokkulepped ja karistuse nende toimepanemise eest. Konkurentsiõiguse püha lehm on hind – see tähendab, et ei tohiks olla hinnakokkuleppeid. Keelatud on otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine, sealhulgas kauba hinna, tariifi, tasu, juurde-, alla- või mahahindluse, abonement-, lisa- või täiendava tasu, intressimäära, rendi või üüri määramine.
Suurte kahjude hüvitamine venib
Urm tõi välja, et VÕS § 450 on kindlustusvõtjate huvi arvestades liiga umbmäärane ja kindlustusandja sõbralik ning kindlustusvõtja huvi kahjustav. Kindlustuspraktikas lahenevad väikesed kahjud reeglina väga ladusalt, kuid keskmiste ning suurte kahjude hüvitamisel on viivitamine võrdlemisi sage.
Hüvitamisega viivitamist soosib kindlustusandjale seadusega jäetud võimalus sätestada tüüptingimustes kahju mitterahaline hüvitamine. Kui kindlustusandjal oleks kohustus hüvitada kahju rahas, muutuks kahju hüvitamine kiiremaks ja vaidluste arv kahaneks.Samuti rakendavad kindlustusvõtjad põhjendamatult harva VÕS § 450 lg 3 sätestatud avansilise hüvitise nõudmise võimalust.
Teistest eristuks positiivselt kindlustusandja, mille tüüptingimustes ja hüvitamispraktikas oleks sätestatud mõistlik hüvitamistähtaeg, näiteks 30 päeva juhtumist teatamist. Täna on suurkahjude hüvitamisel sageli praktika, kus kindlustusandja ei hüvita kuid ja isegi aasta kahju ja ei suuda otsustada, kas tegemist on kindlustusjuhtumiga ega määrata kahju suurust.
See pole normaalne, kui tagantjärgi ei leita ühtegi põhjendust, miks nii kaua aega läks, oli Urm kriitiline.
Autor: Kadri Järve, Juuli Laanemets
Hetkel kuum
Enimloetud
Viimased uudised
Konverentsid ja koolitused
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Raamatupidaja esilehele